“Omanike kiituseks tuleb öelda, et neil oli otsustavust maja, mida juba aastaid keegi ei vajanud, maha müüa. Eestlastel on ju komme kõike ”igaks juhuks“ alles hoida. Kolme ruumiga majas oli mööbel sees ja kaltsuvaibadki põrandal, nii et koli kasvõi kohe sisse,” meenutab Ülle. Ainult et see solgi, vee ja puude välja ja sisse kandmine…

“Ühel hetkel märkasime, et meie aeg-ajalt Loobul käimisest on saanud peaaegu aastaringne elu. Sooja toas hoidmisega aga oli 1920ndatel ehitatud majas raskusi,” ütleb loomult üldse mitte pirts Ülle. See tähendas, et senises elus pidi hakkama ümberkorraldusi tegema.

“Mõtlesime, et selleks et meie 13aastaseks saav tütar Barbara meid lapsevanematena ­tunnustaks, peame ikka vee majja saama, muidu võime tütrest ilma jääda,” meenutab Indrek, kuidas arhitektist sõbra Raul Vaiksooga hakati maja juurdeehituse plaani pidama.

“Esimese projekti joonistas Raul salvrätikule. Aga varsti selgus, et soojustamine ja juurdeehitus koos vee ja kanalisatsiooniga läheb keerulisemaks ja kokkuvõttes kallimaks kui uus maja. Kuna vanale asjale polnud mõtet uut juurde pookida, hakkas Raul uut projekti looma. Maad oli meil 6,3 hektarit, ruumi maa ja ilm,” ütleb Indrek.

Loe Maakodu kaanelugu klikkides SIIA!

Vaata lähemalt, millest Maakodu septembrinumbris veel juttu on:

Aianduse menukus on hispaania teeteole õnnistus

Hispaania teeteost on saanud aiapidajate õudusunenägu. Limuste ja tigude uurija, harrastusmalakoloog Annelie Ehlvest ütleb, et päris lahti me neist enam ei saa, kuid korralik külm talv ohjeldaks nende levikut kõvasti. Mida peaks tegema inimene, kes leiab oma aiast esimese hispaania teeteo? Aga kui ta leiab neid kümneid või sadu? Neile küsimustele annab vastused Annelie Ehlvest. Loe tigudest klikkides SIIA!

Talukoha vaimus taastatud suvekodu Hiiumaal

Katrini ja Erkki Lavingu armastus Hiiumaa vastu sai alguse malevasuvedest, mille nad veetsid Emmaste kandis, tollal veel teineteist tundmata. Kui pere oli loodud ja tekkis mõte suvekodu rajada, pöörasid mõlemad pilgu Hiiumaa poole. “Siinne vaikus ja rahu, meri, kadakad ja männimetsad – Hiiumaa on eriline ja imeline,” kiidavad Lavingud. Loe lugu klikkides SIIA!

Kange saarenaine lapib kiviaedasid

Saaremaal asuva Iilase talu perenaisele Kaja Juulikule tuli ükskord pähe hull mõte: lappida igale lapsele kilomeeter kiviaeda. Lapsi on Kajal ja Aarnel muide viis: kolm poega ja kaks tütart. Millalgi läks meetrite lugemine käest, aga selles on Kaja kindel, et viis-kuus aastat tagasi sai eesmärk täidetud. Selge see, et oma talus pole viiekilomeetrise kiviaiaga midagi peale hakata, seega on Kaja aedu lappinud ka teistele – üle kogu Saaremaa. Loe lugu klikkides SIIA!

Kana on uus koer

Võtaks kanad, aga millised? Kodulinde pidav Heli Napp kinnitab, et ütlus “kana on uus koer” peab täiesti paika. Eriti tänavu, kui koroona tõttu maale kolinud pered otsustasid endale kanad võtta. Suuretüki talu perenaine kasvatab tõukanu ja tellib neid suisa Saksamaalt ja Hollandist. Selle suve mood on tema sõnul siidikanad. “Nad on hästi õrnad. Ometi tahavad kõik erilise välimuse pärast endale just neid kanu,” ütleb ­perenaine. Loe Heli Nappi kanadest klikkides SIIA!

Vankrit putita talvel. Lugu sõltumatust remondimehest

Aia- ja metsamasinate remont käib üldiselt kaubamärgi esinduste kaudu. Aga kui esindus on kaugel või pole seda üldse? Õnneks leidub sõltumatuid spetsialiste, kes ei põlga ära ühtki kaubamärki ega seadet. Eestimaa südames tegutsev aia- ja metsamasinate remontija Marek Alandi teeb oma tööd kodukandile omaselt südamega ja suhtub iga kunde muresse nagu perearst patsienti: ei ole vahet, mis marki või sorti on tööriist, ukselt tagasi ei saada ta kedagi. Loe klikkides SIIA!

Majaehituse blogi: põrandad said kütte ja peegelsileda betoonikihi

Ehituse ajal tuleb osa töid teha paralleelselt. Ka meie pidime ehitama katuseid ja põrandaid peaaegu samal ajal. Tõsi, sisetöid on parem ja kindlam teha siis, kui majal on aknad-uksed ees. Kahjuks oli meie akende tarneaeg nii pikk, et pidime mõnda aega leppima ehituskilega ja lootma, et vihma ega lund sisse ei saja. Igatahes ei soovinud me enam aega kaotada ja asusime tööle. Majaehituse blogi leiad SIIT!

Kultuurpihlaka mitu nägu

Pihlakas on meie koduaedades hinnatud ilupuu. Seda, et keegi teda marjasaagi pärast kasvataks, kohtab teenimatult vähe. Polli aiandusuuringute keskuse noor teadlane Mailis Vinogradov soovitab pihlaka väärindamisele rohkem tähelepanu pöörata ja tutvustab toiduks sobivaid sorte. Pihlakatest saad lugeda SIIT!