“Veelekked ilmnevad tavaliselt just kevadel, kui taas üle pika aja minnakse suvilasse. Kui sügisel suvilatest lahkudes on unustatud vesi torustikest välja lasta, siis põrkutakse sageli probleemiga, et talve jooksul on torud katki külmunud,” rääkis Gilden.

Ta lisas, et teise koha võtavad varguse ja vandalismi kahjud. “Samuti kipub tulekahjusid ette tulema. Üldiselt on nii, et kui mittealalises hoones tulekahju tekib, siis sellest kodust midagi alles ei jää, seega tuleb kõik algusest taastada, “ võttis Gilden kokku suvilates peamiselt tekkivad kahjud.

Kas suvila kindlustamisel on erinõudeid?

Gildeni sõnul peab kindlustusele ütlema, kas kindlustada soovitakse alalist elukohta või suvilat. Suvilate kindlustusmaksed on riskidest tulenevalt mõnevõrra kallimad. Oluline on ka ära märkida hoone seisukord ja kas hoonet on renoveeritud. Lagunenud hooneid ei ole kindlustusselts nõus kindlustama.

Alaliseks elukohaks peetakse maja, kus viibitakse üle poole aastast ehk suurem osa ajast. Maamaja või suvila, kus viibitakse ainult nädalavahetustel või suvekuudel, on mittealaline elukoht, ning see peab kindlasti olema märgitud ka kindlustuslepingule.

Kindlustuskaitse ja omavastutuse suurusjärk sõltub suuresti hoone seisukorrast, mistõttu võib kindlustusandja küsida olukorra hindamiseks fotosid. Hooldatud ja hoitud majad saab kindlustada lihtsamalt ja rohkemate riskide osas.

"Valvesüsteemide nõue võib päevakorda tulla, kui suvilas on palju kallimat vara. Kallima tehnika kindlustamise osas peab kindlustusandjaga läbi rääkima,” tõi Gilden välja suvilate kindlustamisel olulise.