Shutterstock
Tehisjõulupuid hakati valmistama XIX sajandil Saksamaal ja hiljem said need populaarseks Ameerika Ühendriikides. Tehispuid tehti roheliseks värvitud hanesulgedest, mis kinnitati traadist okste külge. Seejärel mähiti oksad ümber keskse varda, mis oli tüve eest. Sulgedest puud said eriti populaarseks XX sajandil. Hinnatud on ka nüüdsed tehispuud, mida valmistatakse plastist.

Kuigi elutu jõulupuu aitab raha säästa, on sellel tänapäeval ka miinuseid. Tehispuud valmistatakse PVC-plastist. Teadlaste arvates võivad miljonid tehispuud, eriti vanemad mudelid, sisaldada pliid, mis kodus kergesti levib. Peale selle eraldab PVC-plast aja jooksul dioksiine – ühendeid, mis on nii inimestele kui ka loomadele äärmiselt mürgised. Dioksiinid püsivad keskkonnas pikka aega muutumatuna ja ladestuvad elusorganismide rasvkoes, aga ka veekogudes ja toidus ning võivad põhjustada vähki, närvikahjustusi ja muid tõsiseid tervisehädasid.

PVC on naftapõhine, mitte biolagunev plast. Kui olete tehispuu ära visanud, jääb see igavesti prügilasse. Kuna plastkiud on sulatatud ja metallraamile liimitud, ei saa tehispuid ka taaskasutada.

Kui te ei soovi tehiskuuse asemele päris kuuske, võite alati tuppa tuua ka puuvõõriku!