Kudumilooja Woolish tooted Foto: Sven Arbet, Maakodu/Maaleht
Viljandis asuv kudumisfirma, mis tuntud Woolishi brändi nime all, on jõudnud turul olla alles loetud kuud, kuid ettevõtte kudumid on kuulsaks saanud juba üle Eesti. Igal juhul on traditsioonid selles ettevõttes aukartustäratavad

Eigo ja Anna Siimu on ettevõtlikud noored, kes alles hiljuti võtsid vastu otsuse jätkata neljandat põlve Eigo esivanemate rajatud kudumisäri.
Nimelt on Eigo ema, vanaema ja vanavanaema kõik tegelnud kudumisega ning kõigil on olnud ka paras annus ettevõtlussoont. Eigo vanavanaemal oli Viljandis Tallinna maantee ühes puumajas oma kudumistöökoda, mille nimi oligi naise nime järgi Hilda Kudumid. Hilda kudus käsitsi, tellimise peale ning tema kunded said otse peatänavalt töökotta astuda ja endale sobiva riideeseme tellida.
Nii nagu ettevõtlikes dünastiates ikka, pärandas tema oma oskused ja süstis pisiku tütar Daisyle ning see omakorda oma tütrele, Eigo emale Küllile. Viimane töötas aastaid tootmiskoondise Uku juures, kuni 90ndatel asutas enda firma ja ostis Inglismaalt kudumismasinad.
Ehkki Eigo töötab hoopis kaubandusvaldkonnas ja Anna toitlustuses, olid nad juba ammu mõelnud, et kudumisfirmaga tuleb aktiivsemalt tegelema hakata. Suve lõpul see juhtuski.
Kui varem olid kudumiteks põhiliselt rõivad – kampsunid, sallid, mütsid ja kindad ̶ , siis nüüd panevad firmaomanikud rõhku just kodutekstiilile ja sisustusaksessuaaridele. Need on eri mustrite ja värvidega pleedid, padjakatted, plaanis on hakata tootma ka kootud lambivarje.
Woolish on läbi ja lõhki eestimaine firma, mille tegelik süda ̶ kudumistsehh – asub Mulgimaal Viljandis ühes vanas katlamajas. Firmas töötab kokku kümmekond inimest, Eigo ema Külli on firma direktor, isa aga hoolitseb masinapargi eest.
See õige villakas
Ehkki Eigo meelest pole sõnal woolish eesti keeles täpset vastet, oleks tema arvates õige tõlgendus „villakas“.
„Villakas peakski endast kujutama pehmet ja hubast, loomulikult täisvillast materjali,“ ütleb Eigo.
Ja villakad need tooted tõesti on. Esiteks juba värvigamma poolest, sest sisustustoodete värvid ulatuvad valgest tumehallideni. See värvigamma on Eigo ja Anna sõnul populaarne just Skandinaavias ning sinnapoole ju firma tulevikku vaadates suund ongi. Soomlased on Woolishi toodetest juba praegu vaimustuses, neid ostetakse Tallinna vanalinnas asuvast disainipoest Nu Nordik, samuti müüvad neid tooteid Les Petites, Norr11 ja Tartus Milla Vanakraam.
Samas toodab Woolish rahvusliku ja põhjamaise stiiliga mantli- ja jakk-kampsunite kollektsiooni Donna Nordicale. Kõik tooted kannavad erilisi nimesid, nt naistemantel Pääsu, ja seda on demonstreerinud moeguru Ženja Fokin. Naistekampsun Linda oli aga lauljatar Getter Jaani seljas.
Ideede pesa on aga Eigo ja Anna kodus Tallinnas, sest õhtuti istuvad nad koos ja mõtlevad firma uute toodete peale. Ja teada tarkus on, et oma konkurente tuleb tunda.
„Vaatame üsna tihti poodides ringi, et mis kaupa pakutakse. Tegelikult on selliseid sisustustooteid müügil ju küll, kuid enamasti sisaldab nende materjal akrüüli. Puhtalt villaseid tooteid väga palju pole,“ ütleb Anna.
Villane lõng tuleb Leedust, sest sealne suur lõngatehas suudab tagada vajaminevaid mahtusid. Materjali kulub aga ainuüksi ühe pleedi jaoks päris palju, sest tegu on topeltkoega. Materjal on 100% villane ja värviproovid võtavad silme eest kirjuks – neid on erkkollasest ja roosadest hallikate varjunditeni välja.
Kui idee on ilmavalgust näinud, algab toote testimine. Kavandatakse muster, lõige, kootakse esimene proovitöö, ja siis näeb, kas teostus läks täkke. Viljandis kogu protsessis osalevad ka Külli lapselaps ja tema ema Tairi, kes aitavad Annale mustreid ja värve kokku sobitada.
Edasi lugege Maakodu jaanuarinumbrist.