RAHVAKALENDER | Käädripäev ajas ussid liikuma

Enne kevadist pööripäeva 20. märtsil tähistas vanarahvas eriti Lõuna-Eestis käädripäeva. Nime on see päev saanud kirikukalendrist, mis tähistas püha Gertrudi surmapäeva.

Rahvakalendris oli see järjekordne päev ilma ennustamiseks: kui käädripäeva ilm on sompus ja pilvine, on loota sooja suve.

Kevadise pööripäeva läheduses märgatakse ka kevade märke. Nii pidavat karu end sel päeval koopas juba käpuli ajama ja siga peab end ise toitma hakkama. Sel päeval ei tohtinud külvata, pesu pesta ega pead kammida. Küll aga tuli sel päeval lõnga kerida, mis oli vajalik usside tõrjumiseks, et need kerra jääksid.