Laupa mõis. Foto: Sven Arbet
Eelmine aasta möödus 100 aastat ajast, mil rahutuste käigus maha põletatud Laupa mõisa härrastemaja vundamendil uus häärber valmis.

Kui Maakodu 12 aastat tagasi (Maakodu nr 6, 2001) Laupa koolimõisast kirjutas, oli peahoone just väljast korda saanud. Küllusliku valge stukkdekoori, rõdude ja arvukate vintskappidega häärber peegeldus Pärnu jõest vastu nagu roosa pärl. Uhke välimusega häärberi sisemus aga pani ahhetama, iseäranis räämas olid keldrid. Kooli tollane direktor Piret Rammo, Järvamaa Mõisakoolide Ühingu üks asutajaid, oli aga optimist: “Kui maja saab kord ka seest remonditud, ei oska huvitavamat ja paremat koolimaja tahtagi.”

2010. aasta septembris lõppeski hoone kõiki ruume haarav renoveerimine. Kodune ja rahuliku miljööga saja õpilasega kool on mainekas, ka paljud Türi linna pered ei pea paljuks oma lapsi Laupale saata.

“Paraku ei luba ruumid klasse suuremaks paisutada ning oleme sunnitud soovijaile ka ära ütlema. Teste ja katseid me loomulikult ei korralda nagu linnade eliitkoolid, kõik piirkonna lapsed on oodatud. Ja kui mahub, siis kaugemalt tulijadki,” räägib 2005. aastast koolis direktorina töötav Kaarel Aluoja.

See, et ühe maakooli elu tõusvas joones kulgeb, on suurepärane uudis.

Keldrid tühjaks

Kui häärberi ehitust alustati, lükati põlengust jäänud praht keldrisse. Nii jäi osa keldrist enam kui sajaks aastaks suletuks. Renoveerimise käigus otsustati kogu kelder puhtaks teha. Esikülje peatrepi alla tühjaks kaevatud vundamendi vahele rajati õpilaste garderoob. Muinsuskaitselt õnnestus hankida luba lisasissekäigu ehitamiseks, et lapsed ei peaks riidehoidu läbi maja käima. Nii viibki garderoobi verandalt trepp, mille kõrval seinast turritavad välja mitmes suuruses kivid.