Jaan ja Alge Rooso armastusega loodud Aadu puhketalu Foto: Tiit Koha foto
Aadu turismitalu on Saaremaal Vätta poolsaarel kadakate vahel nagu pärl. Seda pärli on toimekas pererahvas, Alge ja Jaan Rooso lihvinud kolmkümmend aastat.

Tallinnas ehitust õppinud Jaan ostis 1981. aastal laguneva Aadu talu ära ja hakkas seda tasapisi kõpitsema. 1985. aastal abiellus ta Algega, misjärel otsustati, et talust saab suvekodu. Aasta pärast sündis esimene poeg Jaagup. “Esialgu sai suveelamiseks korda tehtud vaid üks tuba. Tollal pidid patronaažiõed kodus käima, et kontrollida, kuidas ema hakkama saab ja imik areneb,” räägib Alge. “Aga meile jõudmiseks tuli avada ja sulgeda mitu karjaväravat.” Kui õde lõpuks hingeldades tuppa jõudis, lõi ta käsi kokku ja imestas: “Siin tõesti elataksegi!”
Omal ajal oli Saaremaa eksootiline paik: heast peast piiritsooni sõita ei saanud, pidi luba olema. Tuttavaid ja sõpru hakkas suviti ka Aadul käima. Öeldakse ikka, et külalistest on hea meel kaks korda: kui nad tulevad ja lähevad. Siis tuligi mõte: kui teeks õige proovi turismitaluga?
Pere tõmbas end ühel suvel koomale ja üüris kaks tuba välja. Tahtjatest puudust ei olnud ja see andis julgust. Kuressaares olnud korter müüdi maha, et midagi suuremat ette võtta.
Esmajoones otsustati korda teha vana 34 meetri pikkune palkait. Taastada ikka sellisena, nagu see kunagi oli. Tark ehitusmees alustab katusest ja ait pidi peale saama rookatuse. Käiku läks korteriraha. Vanasti seisid pere toidutagavarad aidas: oli riide-, vilja-, liha- ja kalaait... Aidas magasid suviti ka teenijatüdrukud ja suvilised, seega otsustati siia sisustada magamiskambrid.
Aida mõlemas otsas oli laudadest kuur mitmeks otstarbeks. Üsnagi suurest kuurist tehti nüüd puhkeruum, mis on ühtlasi söögisaal. Laes on servamata lauad ja jämedad talad, laudpõrand on uus. Sokliosa on laotud kividest, samuti mõnes kambris, et ruumidele kenamat ilmet anda.

Tujutõstvalt loomingulise sisuga kupjaelamu
Kus asub Kudjape rüütlimõis või mõisnikku teeninud kupja maja, Saaremaal naljalt ei teata. See-eest teatakse, kus elab kunstikire ja motovaimustusega Evestuste pere.
Kunagise rüütlimõisa pika kupjaelamu fassaadi katab kena punase tooniga laudis ning mõisaaegse halli kivimüüriga majatiival turnib ja laiutab mõnuga luuderohi. Vana maja on Tiia ja Erki Evestusele tegevust pakkunud juba üle paarikümne aasta. Töid jagub suure ja vana maja juures veelgi.
Väärtus, mis omal ajal Kuressaare lähistele uut kodu otsinud pere ja eriti perenaise ära võlus, on tavatult suur mantelkorsten. Kui nemad maja ostsid, oli korstnas kuivati, käimla ja kelder. Erki lammutas kõik sinna tekitatud vaheseinad. Tiia puhastas tahmast ja pigist puhtaks kogu mantelkorstna, mis nüüd on ruumika maja uhkus.

Oktoobri kaanepilt
Maakodu

Üllatus kortermaja taga: maaliline aiaidüll
Hubane lopsaka kujundusega ja uskumatult ilus aiaruum ei pruugi olla üksnes majaomanike privileeg, tõendavad Niina ja Jüri Roslender.
Nad on loonud endale midagi täiesti erilist: väike roheline oaas asub tavalise kahekorruselise kortermaja taga, vaatega Viljandi järvele. “See on elamiseks ideaalne koht – loodus tuleb koju kätte ja kõik majaomaniku mured jäävad olemata,” ütleb Niina. Kujutage nüüd ette, et karges sügiseses hommikuhärmas saab aias varjualuse diivanil istudes kuuma jooki nautida. Milline unistus! Eriti veel, kui oma aeda justkui polegi. Vähe sellest, imeilusa vaate järvele ja selle ääres askeldavatele metskitsedele saab siin lihtsalt boonusena kaasa

Peipsi sibulamaa aiakujundus lööb silmad kirjuks
Millegi ennenägematu nägemiseks pole vaja sõita kaugele Aafrikasse, isegi mitte Euroopa pealinnadesse. Piisab Eestimaa Peipsi-äärsetest küladest, mille nimed on Raja, Kükita, Tiheda, Kasepää, Varnja, Kolkja. Seal muutub senine ettekujutus aiakujundusest tundmatuseni. Enamgi veel: kui Peipsi ääres kogetut ka ise järele proovite, kiidavad taaskasutuse fännid teid usinasti ja rohkesti.

Saame tuttavaks: õlikõrvits
Taas on käes aeg, kui aedades paistavad suurte lehepuhmaste vahelt erivärvilised ja -kujulised kõrvitsad. See populaarne köögivili pole ainult kaunis, vaid ka ääretult kasulik ja temast saab valmistada väga erinevaid roogasid – nii soolaseid kui ka magusaid.

Kanarbik, puhastav haldjas loodusest

Kanarbikku on läbi aegade peetud maagiliseks taimeks. Usutakse, et kanarbikuoksake aitab õnne ligi meelitada, aga teest saab abi neerukivide korral.

Muru villavabriku perenaine: igast villast saab midagi
Väikseid villavabrikuid annab Eestis tikutulega otsida. Üks neist, Muru villavabrik asub toreda nimega Lapetukme külas Tartumaal.
Rõngu lähistel Lapetukme külas asuv Muru villavabrik on tegutsenud veidi alla kahe aasta. Villavabriku asutamise mõte kasvas välja lambakasvatusest. Perenaise Liina Lehise lapsepõlvekodus peeti lambaid. Sellepärast unistas temagi 107pealisest lambakarjast. “Sada oleks pidanud jääma mulle, seitse huntidele,” nendib ta.

Hurmurkoer, kes on sama haruldane kui panda

Kui koeratõugude kohta peetaks punast raamatut, oleks vallatu valgevahuse frisuuriga Dandie Dinmonti terjer kindlasti seal kirjas. Maailmas arvatakse neid olevat vaid 3000 ringis, kellest kolm elavad Eestis.

Minimalistlik, paindlik ja veekindel seinakate
Sisekujunduses hinnatakse kõrgelt halli betooni meenutavat viimistlust. Suurepärase võimaluse sellist pinda tekitada annab Hispaaniast pärit uudne seinakate mikrotsement.
Mikrotsement on uudne materjal, mis spetsiaalse koostise ja paigaldamismeetodiga sobib kõikidesse ruumidesse ja isegi voolava vee alla. Lisaks on selle värvitoonide valikus on hulk halle varjundeid.