“Ajakirjanduses on olnud juttu nn libakorstnapühkijatest, kes vormistavad vastutustundetult küttesüsteemide korrashoiu akte ega anna tagasisidet tegeliku olukorra kohta või ei tee vajalikke remondi- ning puhastustöid.”

Teine suurem murekoht on need majaomanikud, kes korstnapühkijat üldse ei kutsugi.

“Praod korstnas ja auk ahjus ei teki tundidega - väga kahju, kui juhtub õnnetusi, mida saab tegelikult ära hoida,” sõnab Makienko.

Korstnapühkija ettekirjutus on viivitamatult täitmiseks, nii võid päästa elusid. See pole kindlasti mõeldud kellegi kiusamiseks - ohutusnõuete täitmatajätmine paneb suure riski alla nii vara kui inimeste turvalisuse, samuti ei saa sellisel juhul kindlustus kahjusid välja maksta.“ rõhutab Makinenko.

Korstnapühkijat valides tasub kontakti võtta Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel korsten.ee väljatoodud spetsialistidega – kõige kõrgem korstnapühkija kutsetase on viies.