Peko Raivo Tasso
Sügiskuu, ka sügise-, kanarbiku-, jahi-, pohla- ning leheminegikuu.

8. Ussi urguminemise päeval kaotavat ussid mürgi ja hakkavat talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna siis võib järgmisel aastal uss häda teha.

18. Pekopäev. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistati Setumaal Peko püha, võib-olla tähistatakse kusagil praegugi. Peko on setude põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Vaid Peko pühadel või külvamise ajaks tuuakse kuju välja.

22. Pööripäeva tuul jääb püsima ja ennustab ette sügise ja talve ilmasid. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistati Setumaal Peko püha, võib-olla tähistatakse kusagil praegugi.

29. Kasupäev on sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sügisandidega rikkalikult kaetud ja seal peaksid tingimata olema ka värskest lihast valmistatud road. Sügiskuu algusest peale on liikvel esivanemate hinged. Kui käia kasupäeva öösel ehk hommikul kolm ringi raudasjaga vastupäeva ümber maja, hoiab hoone paremini sooja ning kodus ei juhtu õnnetusi.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

1. päev – kuu loomine

3. päev – noore kuu kõva aja algus

9. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus

14. päev – täiskuu kõva aja algus

16. päev – täiskuu

18. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus

23. päev – kuu viimane veerand, kõva aja algus

29. päev – vana kuu pehme aja algus

Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 1.09., 29.09., 7.11. ja 29.12.

Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus) tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: Maavalla Koda