Jaani-Enno talu. Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit
Saaremaal Mui külas asub Jaani-Enno talu, kus õunapuude kasvatamisega on tegeletud juba üle poolesaja aasta. Talu õunaaia suuruseks on 1,6 hektarit ning koos ploomi- ja noorpuudega on viljapuid paarisaja ringis.

Viljakad õunapuud annavad aastas keskmiselt 14–15 tonni saaki, millest valmistatakse kõige paremat, kodust õunamahla, erinevaid segumahlasid, kuivatatud õunalaastusid kui ka palju muud.

200 õunapuuga õunaaed

Jaani-Enno talu õunaaed sai alguse 1950ndatel, kui talu praeguse peremehe Enno Valisoni isa istutas esimesed õunapuud. Soovist jätkata isa tööd istutas praegune peremees Enno 1994. aastal lisaks noore õunaaia, kuid sellegipoolest annavad vanemad õunapuud ikkagi paremat saaki. “Siinsed maad on eriti viljakad ja sobilikud suure õunaaia pidamiseks, seda kinnitavad ka ubinarohked õunapuud,” kiidab talu peremees Enno.

Jaani-Enno talu õunaaias kasvab kümmekond talvesorti, millest kõige populaarsemad on Paide taliõun, Cortland, Talvenauding, Lobo, Tiina, Spartan ja Tellissaar. “Valisime just talvised sordid, kuna taliõun seisab külmhoidlas kaua. Nii saame pikema aja jooksul õuntest mahla teha, neid kuivatada või niisama ubinaid müüa,” selgitab õunasordi valikuid peremees Enno.
Jaani-Enno talu.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Aastati sõltub õunapuude saagikus paljudest erinevatest välistest faktoritest. “Saagikuse jaoks on oluline, et varakevadel, õitsemise ajal on piisavalt mesilasi ja öökülmad ei kimbuta. Läbi aegade on kõige suurem saak olnud üle 20 tonni, kuid keskmiselt jääb see 14–15 tonni juurde,” räägib pererahvas. Selle aasta saagikuse kohta kinnitab pererahvas nagu ühest suust, et oodata on head saaki, kui muidugi ilmataat saagi korjamiseks sobivat ilma annab.

Kiired ajad õunaaias

Jaani-Enno õunaaias on kõige kiiremad ajad kaks korda aastas: varakevadel, kui õunapuud vajavad lõikamist, ja sügisel, kui toimub saagi koristamine. “Õunapuude hooldamise juures on oluline varakevadine lõikamine, et õunapuud ei läheks väga kõrgeks ja tihedaks. Nii on ka kergem saaki korjata,” selgitab talu peremees Enno.
Jaani-Enno talu.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Pererahva sõnul toimub pea 200 taliõunapuult saagi koristamine ilusate päiksepaisteliste sügisilmadega ning kogu õunaaia saagikoristus toimub käsitsi, kuna raputatud ja vigastatud õunad ei säili.

“Pea viisteist aastat tegime seda tööd kahekesi käsitsi ja siis kulus meil kogu aia koristamiseks ikka oma poolteist kuud,” meenutab saagi koristamise protsessi perenaine Malle. Pererahva sõnul on viimastel aastatel nii saagikoristuseks kui ka muude suuremate tööde tegemiseks nooremad põlved appi tulnud ning nii saavad tööd palju kiiremini tehtud.
Jaani-Enno talu.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Pererahva sõnul on noorte õunapuude tüvede ja maitsvate ubinate peale eriti maiad metsloomad. Nii on aastate jooksul märgatud õunaaias maiustamas nii noori kitsekesi kui ka jäneseid. “Selleks, et metsloomad noortele puudele liiga ei teeks, tuleb nooremate puude tüvesid katta nii, et metsloomad neile ligi ei pääseks,” selgitab Enno. Perenaise sõnul uuristavad väiksemad loomad talvisel ajal lume sisse ka koopaid ja otsivad maha kukkunud ubinaid.

Õige kodune õunamahl

Talu õunapuudelt korjatud ilusamad õunad müüakse otse poodidesse, kuid väiksematest ubinatest valmistatakse nii õunamahla, erinevaid segumahlasid, õunapüreed, õunateed kui ka õunakildusid ehk kuivatatud õunalaastusid. “Igast õunast päris õunamahla teha ei saa. Õige mahl valmib väga hoolikalt valitud ja omavahel sobitatud sortidest,” selgitab mahlategu Malle. Perenaise sõnul on Jaani-Enno talu õunamahl maitselt mõnusalt kange ja õige õuna mekiga, kuna seda ei kuumutata nõutud temperatuurist kõrgemal ning nii jäävad õiged maitsed alles. “Õige magusa mahla saab just sellistest õuntest, mida on lastud veidike järelküpseda,” iseloomustab sobivat mahlaõuna perenaine Malle.

Talu perenaine võtab laatadele kaasa ka erinevaid segumahlasid. Valikust leiab nii õuna-põldmarjamahla, punasesõstramahla, punasesõstra-arooniamahla, astelpajujooki, põldmarjajooki, kirsinektarit ja palju muud. Perenaise sõnul teeb ta segumahlasid nendest marjadest, mida just sel aastal oma aiast saada on, nii on ka teada, kuidas ja kus tooraine kasvanud on.
Jaani-Enno talu.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Õunakillud ehk kuivatatud õunalaastud valmivad ühe ööpäeva jooksul peremehe Enno enda ehitatud ahju peal 60‒80 kraadi juures kuivades. “Kõige ühtlasemad ja ilusamad õunakillud saab käsitsi tükeldades. See on küll väga aeganõudev töö, kuid see-eest võimalik teha seni, kuni õunu jätkub,” selgitab õunte kuivatamise tehnikat Jaani-Enno perenaine Malle. Perenaise sõnul saab veidike kõrgemat kuumusastet kasutades valmistada õunalaastudest ka väga maitsvat ja külmal ajal kosutavat õunakooreteed, mis on eriti hea just meega.

40pealine lambakari ja ehtne talutoit

Jaani-Enno talumaadel jalutab ringi 40-pealine lambakari, mida kasvatatakse põhiliselt oma tarbeks ja kelle sõnnikut kasutatakse just õunapuude väetamiseks. Karjamaal kasvab ka mõni vanem õunapuu, mille kõik alumised oksad on lambad hoolikalt paljaks näksinud. “Lammastele meeldivad õunad väga ja nad naksavad neid otse õunapuude otsast,” kiidab perenaine.
Jaani-Enno talu.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

“Talupidamise alustamise juures on olnud kõige keerulisem just toodangule turu leidmine. Eriti raske oli see päris algusaastatel, kui müügikohad soovisid müüa ainult importõuna,” meenutab Malle Valison. Suuremaks kauplemise kohaks oli neile just pealinna turg. Perenaise sõnul läks kergemaks siis, kui kauplused hakkasid kohalikke õunu sisse ostma.

“Saaremaa Turundusühingusse astumisega sai hoo sisse laatadel käimine ja see omakorda andis kindlust nii mahlade kui ka muude õunatoodete valmistamiseks. Praegu on hea see, et on olemas juba kindel tarbija, kes soovib meie tooteid tarbida, vaatamata sellele, et kohalik maheõun on veidike kallim,” räägib perenaine. Kas sa ka teadsid, et Jaani-Enno õunaaia saadusi müüakse Saaremaal Coopi poodides, praami peal ja seda tellivad paljud kohalikud koolid.

Jaani-Enno talu kannab ka märki “Ehtne talutoit.” Märk mõjub kindlasti juba tuttava kvaliteedimärgina ja teeb ka meid veidike uhkemaks," kommenteerib selle kandmist talu perenaine.
Jaani-Enno talu.
Foto: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit

Jaani-Enno talu

  • • 1,6 hektari suurune õunaaed
    • Ligi 200 õunapuud
    • Vanimad õunapuud on 50–60aastased
    • Suurim saak üle 20 tonni
    • Õunasordid: Paide taliõun, Cortland, sibulõunad, Talvenauding, Lobo, Tiina, Spartan ja Tellissaar
    • Talutooted: õunamahl, õuna-põldmarjamahl, punasesõstramahl, punasesõstra-arooniamahl, astelpajujook, põldmarjajook, kirsinektar, õunapüree, õunatee, õunakillud jt
    • 40pealine lambakari

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.