Foto: Terrass.ee
Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapooleulatuvana. Milline vundamenditüüp valida ning missugune peab olema terrassi aluspind?

Kerg- ehk fiboplokkidest vundament

Kergplokkidest vundament paigaldatakse juhul, kui aluspind on piisavalt tugev ja stabiilne. Samuti siis, kui stabiilne aluspind asub suhteliselt pinna lähedal (kuni 0,4 m) . Kergplokkidest vundament on ka soodsaim lahendus.

Terrassi vundamendi hind mõjutab oluliselt kogu terrassi hinda. Kergplokkide puhul on kaevetööde maht oluliselt väiksem, kuid põhilise eelise annab tööde teostamise kiirus, kuna valmis plokke on mugav paigaldada ja sobivasse mõõtu lõigata. Vähetähtis pole ka see, et fiboploki külge on hea, kasutades ehitusnurki ja kergploki kruve, kinnitada terrassi karkass. Unustada ei tohiks seejuures, et puitu ei tohi paigaldada otsesesse vundamendiga kontakti. Tuleb kasutada kas plastist ehituskiile või panna vahele tükk ruberoidi.

Betoonpostidel vundament

Betoonpostidest terrassi vundament rajatakse selliselt, et see ulatuks allapoole maapinna külmumispiiri. Niiviisi välistatakse külmakergete oht. Betoonpost valatakse ümarvormi läbimõduga 120 mm, selleks on sobiv kasutada ventilatsiooni toru.
Foto: Terrass.ee

Betoonposte sobib edukalt kasutada ka kõrgete terrasside puhul, kus terrassi tasapind ulatub maapinnast tihti meetri kõrgusele ja kergplokkidest vundamendi poste tuleks hakata omavahel liitma, kuid betoonpostid on võimalik valada monoliitsena.

Betoonist valatud vundamendipost armeeritakse keermestatud latiga, millega on omakorda hea kinnitada terrassi vundament terrassi karkassi külge.

Postvundamendi eeliseks on vähene külmakergete oht ja soodsam hind võrreldes lint- või plaatvundamendiga. Torujasse vormi valatud vundamendiposti saab kergesti valmistada sobiva kõrgusega, arvestades tulevase terrassi kõrgust.

Plaatvundament

Juhul, kui terrass rajatakse lamedale katusele, kus puudub vajadus terrassi vundamenti ehitada või samuti plaatvundamendile paigaldades, moodustatakse terrassi karkassi alla tugikohad. Need paigutatakse selliselt, et vihma ja sulavesi saaksid vabalt loodud kallete suunas valguda. Vastasel juhul tõkestaksid karkassi vööd osaliselt või täielikult vee vaba valgumise.

Tugikohad hoiavad samuti puitu otsesest kontaktist aluspinna betooni või katusematerjalidega ning tagavad tuulutuse karkassi all. Tugikohtadeks sobivad plastikkiilud ja ehitusnurgad või spetsiaalsed kruvitavad toed ehk jalad.

Terrassi aluspind

Terrassi aluspind on soovitav katta geotekstiilist kangaga, millele kantakse peale liiva, kruusa või killustikku, vältimaks kanga liikumist tuule, muttide või muude terrassi alla pääsevate tegelaste töö tulemusel. Geotekstiil kangas eraldab kasvupinnase terrassi aluspinnast. Selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla kasvavad ebasoovitavad taimed, mis võivad ulatuda läbi terrassilaudise pragude.
Foto: Terrass.ee

Liiva ja killustiku kihist imbub vihmavesi kiiremini läbi ja geotekstiil terrassi all ei takista sellel imbumast maasse. Tulemuseks on kuivem pind terrassi all. Terrassi alune pinnas omakorda ei tohi kokku puutuda terrassi karkassiga, vastasel korral ei saa karkassi puit korralikult kuivada ja tekivad mädanikud. Terrassi aluspinna ja karkassi vahele tuleks jätta umbes 5 cm tuulutuspilu, mis tagab õhu liikumise terrassi all.

Järgmises osas: terrassi karkassi ehitamine

Allikas: Terrass.ee