Foto: Terrass.ee
Terrassi ehitus algab planeerimisest, sobiva koha valikust ja mõõtmetest.

Tuleks valida koht, kuhu on hea pääseda ja kus mugav olla.

Sobiv kuju ja asukoht välja valitud, algab terrassi ehitus ja sellega kaasnevalt materjalide valik. Olenevalt aluspinnast tuleks valida kas sügav ehk allapoole külmumispiiri ulatuv vundament või märksa odavam kergplokkidest vundament, mida võib kasutada juhul, kui aluspind on külmakergetekindel.

Vundamendile toetuvaid süvaimmutatud prussidest karkassi tüüpe on samuti mitmeid. Karkassi tüüp sõltub põhiliselt terrassi kõrgusest maapinnast. Laudise valik on muidugi juba kõige magusam osa, sest see jääb ju silmale näha ja jalale tunda.

Enne terrassi ehitamisega alustamist tuleb kindlasti teha joonis, millel panna paika, milline saab olema tulevane terrass ja loomulikult karkass ning vundament. See tagab kvaliteetse tulemuse ja ennetab hilisemaid probleeme.

Terrasside ehitamise nipid

Terrassi ehitamine ei ole väga keeruline töö. Hakkama peaks saama enamus inimesi, kellel ehituspuusepa tööga varem pistmist olnud ja terrassi ehitustöödeks vajalik tööriistapark olemas ning korras on.

Tööriistu milliseid terrassi ehitus töödeks vaja, on päris mitmeid (sellest lähemalt terrassi vundament, karkass, laudis artiklites). Inimesele, kes terrassi ehitamisega igapäevaselt kokku ei puutu võivad olla paljud väiksemad ja suuremad nüansid võõrad, kasutatakse üldistel ehitustöödel kasutatavaid lahendusi ning töövõtteid, mis kohati sobivad, aga mitte alati. Näiteks kui põrandalaua külgsoontega sulundlaudis moodustab ühtse terviku, siis terrassi puhul see nii ei ole – iga laud võtab koormuse eraldi vastu. Hiljem võivad terrassi ehitusvead hakata kasutajat häirima.
Foto: Sven Arbet

Kui karkass paigaldatakse liigsuure sammuga tugedele ja või hoitakse kokku vundamendi arvelt, on tulemuseks õõtsuv ja viltune platvorm. Samuti tuleb vältida üledimensiooneerimist materjalide valiku ja terrassi ehitus tööde käigus. See osutub kas lihtsalt kulukaks või tekivad liig suured puitmaterjali puutepinnad, mis soodustavad puidumädaniku teket ja seente vohamist. Kui terrass on hästi ja õigesti ehitatud, kestab see kaua ning seda saab nautida kogu kasutusaja jooksul.

Terrassi vundamendi ehitus

Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja selle pinnale langevat koormust. Terrassile langevat koormust võib oluliselt suurendada sinna kogunev lumi, mõnel puhul ka katuselt suurtes kogustes kukkuvad lume ja jää kamakad. Terrassi vundamendi koormus ei ole samas võrreldav hoone vundamendile langeva koormusega. Küll aga ähvardavad terrassi vundamenti külmakerked.

Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapooleulatuvana. Selleks sobib kasutada ümarvormi valatud betoonposte. Loomulikult võib rajada ka lintvundamendi või lausa plaatvundamendi.

Aed-119
Foto: Ilmar Saabas

Kui aluspind on täidetud ja tihendatud kruusa või killustikuga, võib fiboplokkidest vundament toetuda otse sellele stabiilsele alusele.

Fiboplokkidest vundament rajatakse ka siis, kui võimalikud külmakergete liikumised on pinnase tüübist tulenevalt väikesed ega oma terrassile suuremat mõju. Näiteks on pankranniku servale lähedastes piirkondades monoliitne paekivi sedavõrd maapinna lähedal, et fiboplokkidest vundament on võimalik toetada otse pae plaadile või on aluspinnaks looduslik kruus.

Plaatvundamendi kasuks otsustatakse sagedamini juhul, kui terrassiga on seotud bassein või mõni muu sarnane rajatis, mis seda eeldab. Samuti siis, kui tegemist on katuseterrassiga ja terrassi aluspinnaks on enamasti katusekate.

Nii plaatvundament kui katuseterrassid eeldavad tugikohtade loomist, millega asendatakse terrassi vundament.

Järgmises osas: terrassi vundamendi tüübid ja aluspind

Allikas: Terrass.ee

Terrass
Foto: Eero Vabamägi