Tema sõnul kinnitasid pea pooled uuringus osalenutest, et koristavad oma kodu iga nädal hügieenilist puhtust tagavate vahenditega. „Kõige aktiivsemalt kannavad oma kodu puhtuse eest hoolt pensionärid ning mitte-eestlased on mõnevõrra hoolsamad koristajad kui eestlased,“ rääkis Kalbin. „Enamus 18-25 aastastest noortest ütles, et koristab kodu põhjalikult umbes kord kuus.“

Uuringust selgus, et enamus inimesi kasutab kahjulike bakterite vastu võitlemiseks vaid kõige elementaarsemaid abinõusid – nad pesevad käsi pärast kindlaid toiminguid, hoiavad kodu normaalses korras ja püüavad toituda tervislikult. Umbes kolmandik inimesi peab oluliseks ka puu- ja juurviljade pesu enne söömist ning samuti kolmandik inimestest ütles, et peseb oma käsi väga tihti ja põhjalikult.

„Kahjuks ei teadvusta paljud inimesed veel, kui oluline on kahjulike bakterite vastu võitlemine teadliku toitumise ja probiootikumide abil – vaid kümnendik vastanutest ütleb, et valib toidulauale selliseid toiduaineid, mis aitavad neil tulla toime tervist ohustavate bakterite, viiruste ja muude mikroorganismidega. Küll aga on positiivne näha, et just noorte seas on teadlikkus selles osas kõrgem,“ sõnas Kalbin.

Toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul tuleb end kahjulike bakterite eest kaitsta, süües toitu, mis tugevdab meie soolestikus elavate kasulike bakterite elujõulisust.

„Soolestikus pesitseb tohutul hulgal baktereid, kelle kogukaal moodustab lausa ühe kilogrammi inimese kaalust. Suur hulk nendest bakteritest on inimese immuunsüsteemi tugevuse säilimiseks hädavajalikud ning nende tervist tasub eriti kevadperioodil tugevdada, süües mitmesuguseid fermenteeritud tooteid ning erinevaid kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toite,“ sõnas ta.