Rahvusvahelise filmifestivali PÖFF direktor Tiina Lokk Foto: Sven Arbet
Maakodu käis külas Rahvusvahelise filmifestivali PÖFF direktoril Tiina Lokil, kes kogub uueks aastaks jõudu kaunis maakodus, mis asub huntidest ja ilvestest kubisevate Vihterpalu metsade keskel.

“See koht on minu jaoks turvaline ja võrreldav nagu ema üsas olemisega. Maalapp on poolkaare kujuline ja isegi tormid lähevad siit mööda,” lausub Tiina Lokk. “Kui oled inimestega nii palju suhelnud, nagu mu töö seda nõuab, siis ma ei tea mis oleks minust saanud, kui mul poleks maakodu, kus ennast laadida. See koht aitab mul tasakaalus püsida. Siin ma teen kõige paremini tööd.”
Tiina jaoks olid mulluse aasta viimased kuud kõige oodatumad ja samas töö osas ka kõige pingelisemad. Selleks korraks on taas minevikku jäänud palju energiat nõudnud ja rõõmu toonud järjekordne tipptasemel Pimedate Ööde Filmifestival ja kaunid pühad oma kallite laste ja lapselastega.

Lisaks on jaanuarinumbris veelgi põnevat lugemist:

Eesti teadlane Austraalias: elu on üks suur juhus

Keemik Inno Salasoo on suure osa elust veetnud Austraalias ja tema lugu võiks inspireerida igaüht. Nüüd, elu viimases veerandis, võib ta käe südamele panna ja öelda: “Olen teinud seda, mida armastan!”

Ta avastanud ja nimetanud hulga taimi. Kuidas jõudis keemik taimede avastamiseni?
“Huvi ja armastus taimede vastu on pärit juba minu varasest lapsepõlvest. Mu isa, kes oli farmatseut, tundis ka väga hästi taimi. Arvan, et kui ma 15aastaselt Eestist lahkusin, tundsin nime ja näo järgi juba umbes 75% Eesti taimestikust,” selgitab Salasoo.
Austraalia taimestikuga tutvumine tekitas noorele botaanikahuvilisele tõelise šoki. Kõik sealne erines meil nähtust nii palju. Salasoo tunnistab, et Austraalia taimede tundmaõppimiseks kulus tal ligikaudu 15 aastat.

Söötis põld ja täielik loomevabadus

Maailmakuulsa Piet Oudolfi loodud aiad kuuluvad kahtlemata aiakunsti rubriiki. Seda tõendab kasvõi fakt, et neid kas armastatakse või vihatakse. Kirglikult.

Kui olete sattunud ühte maailma mainekamasse moodsa kunsti galeriisse, ei peagi alati kõik kohe meeldima. Kunst, eriti moodne kunst, nõuab teadagi süvenemist.
Sama kehtib ka selle galerii aia kohta, mis näib esmapilgul laugete küngaste vahel losutava ristkülikukujulise sileda maalapina, mis on kaetud kõrge ja värvilise niidurohustuga. Peale selle veel arusaamatu moodustis põllu lõpus.
Aia autor on ilmakuulus Piet Oudolf ning selle omanikud Iwan ja Manuela Wirth, kelle ajakiri ArtReview tunnistas 2015. aastal maailma mõjukaimateks kunstitegelasteks.

Lummav Inglise aed
Sõnapaar “Inglise aed” toob silme ette sügavrohelise hoolikalt pügatud muru, erikujulised hekid ja põõsad, kaunilt kujundatud taimeskulptuurid ja looklevad aiateed, mis on ääristatud rikkalikult õitsvate lilledega. Aiahuvilised mõtlevad veel lavendli- ja roosilõhnalistele lossialleedele, peenardesse tihedalt istutatud mitmeaastastele lilledele: kukekannustele, leeklilledele, sõrmkübaratele, siilkübaratele; lummavatele maastikele, mida ilmestavad veesilmad, purskkaevud, paviljonid, pingid ja sillad. Ent mida mõtlevad Inglise aia all inglased? Kas see kõik on meilgi tehtav?

Kahe pärnulanna muinasjutuline tekstiiliäri
Kaks Pärnus tegutsevat kunstnikku tulid hommikust spordiringi tehes mõttele asutada ühine äri, milles soleerivad müstilised naised. Siis ei osanud nad aimatagi, kui keeruline võib olla ühe lihtsa poekoti sünd.
Neele kaubamärgi taga on kaks ettevõtlikku Pärnu naist: tekstiilikunstnik Kristi Tuhkru-Tamm, keda teatakse Etskae värvikate ehete kaudu, ning hõbesavi- ja klaasimeister, majandusharidusega ettevõtja Helen Sang.

Angervaks teeb head nii kehale kui ka vaimule
Herbaatik Irje Karjus annab teada, et angervaks sisaldab ühe tähtsa toimeainena salitsüülhapet (aspiriini), mille tõttu saab temaga leevendada paljusid haigusi ja hädasid, mille vastu enamik taimi ei aita.

Teeme ise: Indiaani pärimuslik amulett Unenäopüüdja
Unenäopüüdjad pärinevad Ameerika põliselanikelt indiaanlastelt. Legendi järgi meisterdasid emad lastele maagilised amuletid, mis pidid halvad unenäod kinni püüdma ja ainult ilusad lapse juurde laskma.

Kuidas saada tublisid mesilasemasid?
Mesilased on mesilasema järglased, mistõttu ema munemisvõimest oleneb ka pere tugevus.
Mesilasema ja temaga paarunud isasmesilaste ehk leskede geenidest oleneb mesilaspere iseloom, nektarikorje aktiivsus, vastupanuvõime haigustele ja talvele ning sülemlemiskainus. Kui mesinik soovib rahulikku, tugevat ja suure meekorjega mesilasperet, peab ta pöörama tähelepanu mesilasemade kvaliteedile.

Vajalik asi igas majapidamises : tõhus ja toekas saepukk
Kätte on jõudnud talvepuude tegemise ja tubase meisterdamise aeg. Kui vana saepukk on kõdunenud ja uut pole kuskilt võtta, tasub Vivendi Koolituskeskuse meistri Ivari Maari õpetusetega tutvuda.

Soojendavad panniroad
Selliste roogade tegemiseks pole alati tarvis ahju sooja panna – ka pliidi peal pannil saab valmistada maitsva ja tervisliku kõhutäie. Olge julged ja katsetage ka natuke teistmoodi retsepte!

Jakuudi laika, ürgne ja ideaalne perekoer

Sel korral tutvustame teile koeratõugu, kes pärineb karmidest oludest ja ajast, mil iga tehtud viga võis nii inimese kui ka koera jaoks jääda viimaseks. Jakuudi laika on sõbralik perekoer, kelle hoolde võib jätta ka lapsed.

Talvel toidame linde

Tutvustame teile võtteid, kuidas akna taga piiluvatele lindudele kiiresti söögimaja valmistada ja linde, kes võivad teie lindude söögimaja külastada.

Armsad lugejad, ootame ka teilt fotosid ise sulelistele tehtud söögimajadest. Kõigi foto saatnute vahel loosime 16. jaanuaril välja Fiskarsi leivanoa.