Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on viimaste aastate jooksul lisandunud uusi tuleohutusalaseid teadmisi hoonete ehitamisel ja kasutamisel „12 aastat muutumatuna püsinud ehitiste tuleohutusnõuete määrus ei aidanud enam kaasa ehitussektori arengule ja hoonete üldisemaks turvalisemaks muutumisele,“ selgitas Marko Rüü.

Uuenenud määrus toob muutusi eeskätt uute majade ehitajatele ning vanade renoveerijatele. Puithoonete nõuete osas lubab uus määrus püstitada senisest keerukamaid ja kõrgemaid, kuni kaheksakorruselisi puithooneid, samuti saab senisest enam kasutada puitu nii sise- kui ka välisviimistluses.

Avalik-ühiskondlike hoonete ja kortermajade omanikele hakkavad kehtima uued nõuded evakuatsiooninõuete tagamiseks ning päästetööde efektiivsemaks läbiviimiseks. Alates 2018. aasta algusest peavad kõik avalik-ühiskondlike hoonete ja kortermajade tuletõkkeuksed takistama ka suitsu levikut, samuti tuleb kortermajade kõik ühiskasutused olevad uksed varustada seestpoolt võtmeta avatavate lukkudega.

Päästeamet ja siseministeerium kaasasid parimate lahenduste leidmiseks spetsialiste paljudelt elualadelt, alates haiglatest lõpetades ehitusmaterjalide tootjatega, kes panustasid oluliselt uuenenud määruse lõppsõnastusse.

Siseminister Andres Anvelti sõnul on tuleohutusnõuete määruse värskendamine samm veelgi tuleohutuma Eesti poole. „Lisaks aitame sellega kaasa ehitussektori arengule, andes projekteerijatele ja ehitajatele võimaluse kasutada uusi materjale ja tehnoloogiaid,“ sõnas siseminister. „Projekteerijate ja ehitajate ülesanne on anda omanikele üle tuleohutu ja nõuetele vastav hoone. Kasutuselevõtmise hetkest vastutavad hoone turvalisuse ja tuleohutuse eest aga selle omanik ja kasutajad.“

Uuenenud määrusega on võimalik tervikmahus tutvuda Riigi Teataja vahendusel.