Foto: Sven Arbet
Elektriseadmed on kodudes igapäevased abilised – nii ei näe inimene ohtu näiteks lahtises pistikus, aastaid vanades juhtmetes ega ka vilkuvas laelambis.

Kõige sagedamini tekitavad lühiseid ja pahatihti ka tulekahjusid katkised, ülekoormatud või vanad juhtmed, oma aja ära elanud kodumasinad ja logisevad pistikud. Kindlasti ei ole normaalne, kui juhtmed soojenevad ja sädelevad, ega ka see, kui ülekoormusest või mingi seadme veast lülituvad automaatkaitsmed välja. Kui automaatkaitse välja lülitub, tasub väga hoolega uurida, mis on selle põhjus.

Elektrilühise peamised põhjustajad on vead seadmete ja juhtmete ühendamisel, juhtmete vanus või mittevastavus elektritarbimisele. Probleem on just vanemates hoonetes, kus lisatakse elektriga töötavaid seadmeid, õhksoojuspumpasid jms. Muret teeb ka niiskus, mis põhjustab juhtmete ja kontaktide oksüdeerumist.

Vannitoas tuleks kasutada niiskuskindlaid elektriseadmeid ja -tarvikuid, mis on maandatud ja varustatud rikkevoolukaitsmega.

Elektritööd usaldage asjatundjale

Elektritöid peab tegema asjatundja, kellel vastav väljaõpe, sama kehtib elektriga töötava seadme parandamisel. Samuti on asjakohane lasta asjatundjal hinnata hoone või korteri elektrisüsteemide olukorda. Kui seadme juhtmel on näha vigastusi, kuna seda on närinud koduloom, juhe on jäänud mingi mööblieseme alla või ei toimi seade ise tavapäraselt, tuleb seadme kasutamine kohe lõpetada. Kui juba kärsahais ninna hakkab, ei tohi seadme elektrijuhet puutuda, vaid esmalt tuleb kilbist vool välja lülitada ja alles siis olukorraga edasi tegelda.

Oskamatult paigaldatud või vigased elektriseadmed kujutavad suurt tuleohtu.
Foto: Shutterstock

Kindlasti on vaja hoida silm peal ka elektritarbimisel — kui see oluliselt suureneb, aga kasutamises muutusi pole, tasub üle vaadata veeboiler. Katlakivi võib olla põhjuseks, miks boiler pidevalt voolu tarbib ning sealt edasi võib tekkida juba suurem kahju.

Tulekahjud remondiaegsest isesüttimisest

Seesam Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juht Ly Jõhvik jutustab, kuidas põrandaõlised riided tulekahju tekitasid. Nimelt süttisid nagisse riputatud tööpüksid, mille põlved olid põrandaõliga kokku saanud.

Teisel juhtumil süttisid trepile vedelema jäetud õlised puhastuslapid ning maja pääses hullemast tänu tööle hakanud häirele.

Kindlustusspetsialisti sõnul on ohtlik ka täiesti naturaalne linaõli, millega koos olevad töövahendid ja tekstiilid õhu juurdepääsu puudumisel väga kergesti süttida võivad. “Kortsus lappidel ja hunnikus puitlaastudel puudub hapniku juurdepääs ning tuli võibki süttida. Et vältida iseeneslikku süttimist, peab töövahendid, riidelapid ja saepuru kohe pärast töö lõppu panema väljaspool hoonet asuvasse veega täidetud metallkonteinerisse, hoidma suletud klaastaaras või otsekohe põletama. Kindlasti tuleb konteiner vastavalt ohutusreeglitele ka ära viia. Mõned töömehed ütlevad piisavat ka sellest, kui õlised lapid laiali laotada, et need vabalt tuulduda saaksid.

Põrandaõli pakenditel on küll kasutusjuhendid koos hoiatussildiga peal, kuid need on tihtipeale niivõrd väikeses kirjas, et enamik inimesi ei olegi ohust teadlikud.