10 kastmisnippi põuaajaks
Eesti ilm on enamasti niiske ja vihmane, aga just kasvuperiood on aednike kiusteks sageli pigem sademetevaene. Taimedega kaetud maapinnalt aurub päevas keskmiselt 3–5 mm ehk 3–5 liitrit vett m²-lt, kuumal päeval koguni 7–8 mm. Veekao korvamiseks on vaja nädalas ruutmeetrile kümneid liitreid vett.
Veab neil, kes saavad võtta kastmisvett jõest, järvest või kodutiigist. Paljudel on aga ainus võimalus kasutada kraanivett, sageli tuleb selle kulu alusel tasuda ka kanalisatsiooni eest. Seega on väga tähtis, et iga liiter saaks otstarbekalt kasutatud.
1. Parim kastmisaeg on varahommik ja hilisõhtu.
Päikese loojumise ajal on tuul enamasti vaibunud, õhk jahedam, aurumine väiksem ja põhiosa kastmisveest imendub mulda.
Kui aed asub väga tuulisel kohal, võib kasta koguni öösel, mil tuul on vaibunud. Tuulevaikses aias võib õhtune ja öine kastmine aga soodustada seenhaiguste levikut, seal on parem kasta varahommikul. Jahukasteõrnu taimi nagu maasikad, roosid, aed-leeklilled ja herned kastkegi vaid varahommikul.
Kõige ebasobivam aeg kastmiseks on kuum keskpäev ja pärastlõunane aeg, kuna suur osa veest aurub siis lihtsalt õhku. Ohtlik on ka tuul, kuna puhub peenikesed veepiisad objektist eemale.
2. Kastke harvem, aga korralikult, nii et vesi jõuab tõesti juurteni.
Et muld korralikult märguks, kulub ruutmeetrile vähemalt 20–30 l vett. Pärast kastmist kontrollige, kui sügavalt on maa märg: kui vaid 3–5 cm, kastke veel.
Igapäevane kerge sirtsutamine on suisa kahjulik – kuna see niisutab vaid mulla pinda, pole juurtel põhjust tungida sügavamale niiskust otsima. Juured jäävad pinna lähedusse ning kuumaga kuivavad kergesti, taim muutub põuakartlikuks. Nii raiskate ka vett, kuna mulla pinnalt aurab enamik sellest ära.
3. Kobestatud mullapind takistab niiskuse aurumist.
Põhjus on selles, et kastmine tekitab mullale kooriku, mille peenikestes kapillaarides liigub vesi hõlpsalt üles. Pealmine kobe mullakiht isoleerib aga sügavamalt tõusva niiskuse peaaegu täielikult. Pärast iga kastmist ja vihmasadu kobestage mullapind kergelt üle kohe, kui see on tahenenud.
4. Vesi imendub märjas mullas kõige paremini.
Sellepärast on väga kasulik kasta enne vihma või kohe pärast seda – nii jabur kui see ka ei tundu! Väga kuiva maad tasub pärast väikest sadu kindlasti kasta. Et teada saada, kui palju vett maa vihmaga sai, pange aeda üles vihmamõõdik, mille saate osta aiapoest.
Tuhkkuiva pinnast on raske kasta. Laske esialgu sinna valguda väike kogus vett, et maa märguks. Uus kogus andke siis, kui eelmine on imendunud. Pinnas suudab tunniga imeda vee 7–9 mm sügavusele. Üle 10 cm paksuse tuhkkuiva pinnase märgamiseks kulub kogu õhtupoolik.
5. Taim omastab tõhusamalt leiget (u 20°) vett.
Kraanist või puurkaevust tulnud külmal veel laske anumates päeva jagu seista, et see soojeneks ja rikastuks hapnikuga. Anumas soojenenud vett vajavad eelkõige soojalembesed taimed nagu tomat, kurk ja kõrvits, samuti noored õrnad taimed. Vihmutist tulevad peenikesed veetilgad jõuavad mahalangemise jooksul piisavalt soojeneda.
Jäiselt külm vesi mõjub taimedele halvasti, eriti hoiduge selle pritsimisest lehtede peale. Kui tõesti pole muud võimalust kui kasta külma veega, laske sel maapinnale valguda aeglaselt, et mulla temperatuur ei langeks nii äkki ja vesi jõuaks soojeneda.
Voolikus seisnud vesi võib kuumal päeval muutuda liiga kuumaks. Kasutage see ära tööriistade pesemiseks või laske laste basseini.
6. Korralikult paks (10–20 cm) multšikiht takistab mullaniiskuse aurumist.
Püsikupeenrale ja köögiviljamaale sobib kõige paremini rohuhake, puude ja põõsaste alla pange koorepuru või oksahaket. Enne multšimist rohige pind ja kastke korralikult läbi, järgmist kastmist vajab maa siis alles tüki aja pärast. Multš hoiab ka pinnase kobeda ja õhurikka.
7. Koguge vihmavett.
Pehme ja soe vihmavesi on taimedele eriti meelepärane, pealegi ei maksa see midagi.
8. Ümber taime kujundatud süvendis läheb kogu kastmisvesi täie ette.
Seda “kaussi” täites pole muret, et vesi valgub mujale. Sügisel tuleb puude, põõsaste ja püsikute ümber süvend muidugi täita, et talvel ei koguneks sinna vett.
9. Juhtige vesi otse juurte juurde.
Lõigake suurtelt plastpudelitelt põhi alt ja suruge need suuet pidi elulõngade ja roosipõõsaste alla mulla sisse. Valage kastekannust pudelid vett täis või jätke sinna voolik aeglaselt nirisema. Vesi imendub pudelist aeglaselt mulda ja jääb täielikult juurte käsutusse.
Sellega hoiate kõvasti vett kokku, sest vesi ei saa mujale valguda ega auruda, nagu juhtuks pinnale kastes. Peenar jääb pealt kuivaks, pealispinnale ei teki aurumist soodustavat koorikut nagu pealt kastes. Ka umbrohule ei meeldi kuivas mullas kasvada.
10. Tihe lopsakas taimerühm varjab mullapinda ja vähendab aurumist.
Kastmistarvet vähendab juba väikegi vari. Keset muru olev üksik taimeke on aga täiesti kuivatava tuule meelevallas.
