• Sooje toite maitsestage kuivatatud lehtedest valmistatud pulbriga, lisades selle mitte varem kui 10 minutit enne roa valmimist.
  • Basiilik on dieetvürts ega tee halba diabeetikutele, maksa- ja neeruhaigetele, asendades igati nii klassikalisi vürtse kui keedusoola ka kala-, muna- ja lihatoitudes.
  • Basiilik on ka hea hapendusvürts kurgile, kapsale, tomatile, füüsalile, kabatšokile, karusmarjale ja hapendussalatitele. Hapendamisel võib kasutada kogu maapealset ürti.
  • Prantsusmaal kasutatakse basiilikut enamiku kastmete ja suppide maitsestamiseks, lahutamatu koostisosa on ta kilpkonna- ja härjasabasupis. Itaalias maitsestatakse basiilikuga pastatoite.
  • Basiiliku värskete lehtedega maitsestatakse ja värvitakse puuvilja-marjaäädikaid ning ka lauaäädikat.
  • Basiilikuga koos sobib kasutada rosmariini, kõiki vorstirohtusid (majoraan, pune, aed-liivatee, iisop ja aed-piparrohi). Selline segu on eriti sobilik grillitud liha ja vorsti täiendavaks maitsestamiseks.
  • Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ning kastmeid.
  • Basiilik kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Juba ammustest aegadest maitsestatakse basiilikuga veine ja destilleeritud alkohoolseid jooke: šartröösi, benediktiini, palsamit jm. Värsketest basiilikulehtedest võib valmistada ka eraldi salateid, eriti sobilikud on need leotatud rosinate ja tükeldatud puuviljadega.
  • Basiilikut võib segada ka kohupiima ja kodujuustu hulka.
  • Värske või kuivatatud basiilik on ka hea kruubi- ja kaerapudru maitsestaja.
  • Basiilik sobib vürtsina taina koostisesse, eriti pitsadesse, pirukatäidistesse, kuid ka kaera-nisukuklitainasse.

Basiilikust ja selle kasvatamisest loe rohkem müügilolevast Targu Talita nõuaandeajakirjast!