Aedniku kiired päevad mais
Maikuu nimi tuleb ladinakeelsest sõnast Maius, mis oli antud kas jumalatar Maia või kasvujumal Maiuse järgi. Kui usinalt aias askeldate, siis aitab ka Maius teid.
Mai on kevadkuu. Sinililled on oma õied kokku pannud, on mai-kellukeste aeg. Maikellukesed on kevadlilled, kes toovad aeda elegantsi, aroomi ning ka natuke kurbust, sest nende õidepuhkemisega on juba esimene kevadõite palang aias möödas. Kuigi maikelluke on mürgine, on ta olnud õnne ja armastuse sümboliks.
Väetis annab hea stardi
Mai on paljudele taimedele ärkamise ja kasvu alustamise kuu. Mullas veel küllalt palju niiskust, et ohutult istutada paljasjuurseid viljapuid, marjapõõsaid ning ilutaimi. Praegu on parim aeg rajada hekki.
Puudele-põõsastele-püsikutele kulub kasvuperioodi algul ära kasvu kiirendamiseks lämmastikurikas väetis. Igale taimerühmale (viljapuud ja marjapõõsad, maasikad, roosid, rododendronid jt hapulembesed taimed jne) leiab poest väetise.
Okaspuud kasvavad tavalisel viljakal aiamullal hästi ega vaja kevadel lisaks mineraalväetist. See kulub aga ära neile okaspuudele, mis kasvavad liivmullal, kuna viimane seob halvasti taimetoitaineid. Mai keskel andke neile okaspuuväetist või mõnd madala lämmastikusisaldusega täisväetist, siis tunnevad puud end hästi ja näevad head välja.
Kindlasti tuleb anda start murule. Kui pinnas on liiga happeline, tihe ning õhu- ja toitainetevaene, võtab murus võimust sammal. Seda saab küll hävitada spetsiaalsete preparaatidega (nt samblasurm), kuid see ei paranda pinnase struktuuri. Soovitan pärast sambla hävitamist multšida kamar kas freesturba või kerge kompostiga.
Kuna murukõrrelised tahavad küllalt palju “süüa”, kostitage neid muruväetisega. Eelistage kvaliteetset pikatoimelist väetist, sest siis piisab suvel ühest-kahest korrast väetamisest. Müügil on ka samblatõrjet sisaldavat muruväetist.
Korraliku muru saamine on palju vaeva ja aega nõudev ettevõtmine. Muudkui kasta, väeta, püga, ja nii 200 aastat. Siis on teil ideaalne muru valmis. Inglise murutraditsioon ongi umbes kaks sajandit vana ja alles nüüd nad arvavad, et neil on väga ilusad murud.
Mai on ka suurepärane aeg muru parandamiseks. Puistake hõredaks jäänud kohtadele veidi mulda, siputage sinna muruseemet, segage mullaga ja kastke korralikult.
Köögiviljamaal on külviaeg
Maikuu on peenarde tegemise aeg. Nende rajamine pole just raske, küll on aga probleemiks hiljem rohimine. Mida raskem muld, seda tülikam on umbrohtu kätte saada.
Minu soovitus: multšige kevaditi peenraid freesturbaga. Turbasegusest mullast tuleb umbrohi peaaegu ise välja. Te kulutate küll natuke raha turba ostmisele, aga hiljem on hulga lihtsam mitte ainult rohida, vaid ka kasta.
Mai algul peavad maha saama aedhernes, põlduba, porgand, kaalikas, küüslauk ja petersell. Kui redist, tilli ja salatit külvasite juba aprillis, siis varsti tehke uued külvid. Pistke potti kurgi-, kabatšoki- ja kõrvitsaseeme taimede ettekasvatamiseks.
Mai keskel, kui muld on jõudnud soojeneda (vähemalt +10°) ja toomingas õitseb, pange maha varajane kartul, tippige mulda tippsibul ja aeduba, külvake peet, istutage varase kapsa taimed. Kuu lõpupoole istutage porrulaugu, selleri ja hilise peakapsa taimed.
Tärganud külvidel kobestage reavahesid ning mullake juurdunud taimi.
Tomatite ja paprikate kasvuhoonesse istutamisega ärge kiirustage, sest ootamatu öökülm võib ettekasvatamise vaeva nullida.
Roosike võib ellu ärgata
Kui kevadise korrastuslõikuse käigus selgub, et mõnel roosipõõsal on oksad helepruunid või koguni mustad, ärge seda kohe välja kaevake. Esialgu lõigake kogu põõsas maapinnani maha. Turgutuseks andke talle veidi mõnd kiirelt mõjuvat lämmastikurikast väetist. Pärast väetamist kindlasti kastke taime (kuival ajal ka edaspidi), et väetis kiiremini lahustuks ja juured saaksid seda omastada.
Nii toimides on üsna palju lootust, et roosike ärkab ellu ja juuni algul ilmuvad välja uued võrsed, oodata tasub lausa jaanipäevani. Aga kui pärast seda ikka elumärke pole, peate põõsa siiski välja kaevama.
Uue põõsa jaoks tuleb samal kasvukohal muld välja vahetada, sest vanas mullas olevad laguained pärsivad uue põõsa arengut. Istutusauk kaevake suur: vähemalt poole meetri sügavune ja laiune. Auk täitke kompostmullaga, kuhu võiks lisada vähemalt pool ämbritäit kõdusõnnikut. Paha ei tee ka paar peotäit istutus- ehk sügisväetist.
Kui öökülm ähvardab
Maikuus tuleb hoolsalt jälgida ilmateadet ja olla valmis tõrjuma öökülma, mis kummitab selge ilma toonud kõrgrõhuala öödel.
Hoidke käepärast katteloore, vanu kardinaid jm kangaid, varuge materjali kütisesuitsu tegemiseks.
Kui tomatid-paprikad on juba kasvuhoones, pange neile õhtul igaks juhuks kohe mitu kihti katteloori. Loor päästab ka maasikaõied külmanäpistusest. Hommikul võtke loorid kindlasti ära, et mesilased ja teised putukad pääseksid õisi tolmeldama.
Õitsvaid marjapõõsaid ja väikseid viljapuid saab samuti looriga katta, suuri puid aga mitte. Nüüd aitab see, kui katta aed ühtlase suitsupilvega.
Tehke aeda ja selle servadesse 15–20 m kauguste vahedega tossuhunnikud. Kuhjake sinna puulehti, märga põhku, puujuuri, tooreid kuuseoksi.
Kui kraadiklaas on langenud 0,5–1 kraadi alla nulli, pange hunnikud põlema. On tähtis, et need suitseksid veel paar tundi pärast päikesetõusu. Kui suitsutamine lõpeb kohe pärast koitu, võib õite kiire soojenemine teha sama palju kahju kui alajahtumine.
Õitsvaid viljapuid ja marjapõõsaid võib ohu korral pritsida enne päikesetõusu ka veega ning kasta reavahed korralikult märjaks. Kui vesi jäätub, eraldub veidi soojust, mis võib saagi päästa.
Varajasest kartulist ja daaliatest ei pruugi pärast külmanäpistust midagi alles jääda. Juhul kui katteloori ei jätku, võib peenrale visata kaitseks ka vana kardina või voodilina. Üksiku õrna taime peale võib panna pappkarbi, lillepoti vmm anuma. Hea külmakaitse on ajaleht, kinnitage see tokkidele. Tehke ajaleht enne märjaks, siis püsib see paremini kohal ning niiskus pakub täiendavat külmakaitset.
Kui maikuu teisel poolel on ilmad juba soojad, saab välja viia toas talvitunud pelargoonid ja fuksiad ning mõelda ka toataimede õues suvitamisele.
Riputage välja amplid suvelilledega, kujundage lillekaste ja aiavaase. Aga kuna öökülma võib meil vahel olla veel juuni algulgi, hoidke ikka katteloor käepärast...
***
Mai on kuu, mil aednikku valdavad kõige suuremad lootused ja unistused. Kui te neisse usute, siis nad ka täituvad. Ja kui teie naaber ihaldab juba ammu mõnda haruldast taimekest, mis teie aias kasvab, siis andke see talle, ja olete sõbrad igaveseks!
Üks külv, kaks saaki
Seemnelint säästab aega ja raha. Külvamisel ei pea mõõtma külvivahesid ja tihedat külvi ei pea hiljem harvendama. Aednike elu on tehtud veelgi mugavamaks, sest müügile on tulnud selliseidki linte, millega saab korraga külvata mitu kultuuri. Näiteks redise ja porgandi (vt foto).
Redis tärkab kiirelt (3–5 päeva) ja märgib ära porgandirea (tärkab 14–21 päevaga). Selleks ajaks, kui porgand hakkab kasvuruumi vajama, on redis juba söödud. Redist võib külvata mai lõpuni, porgandi sobivaim külviaeg on kuu keskpaigani.
Kilelint laguneb mullas niiskuse ja mikroorganismide toimel. Kilesse pakitud seemned on dražeeritud ehk granuleeritud (redis roosa, porgand beež) ehk siis kaetud ainetega, mis tõrjuvad haigusetekitajaid, teevad idandid tugevamaks ning soodustavad kasvu.
