Aeg korjata põldmarju
Põldmurakas sarnaneb mõnevõrra vaarikale, kuid erinevalt vaarikast on tema varred tavaliselt maapinnal lamavad. Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel.
Põldmarja viljad on suuremad kui hariliku vaarika omad ja koosnevad ka rohkematest luuviljadest. Kuid siiski on vaarikamarjad neist palju väärtuslikumad. Esiteks on põldmarja viljade luukesed üpris suured. Ja teiseks pole viljad ka maitseomadustelt nii head. Põldmarja viljad on veidi hapukad. Kuid keedisteks ja moosideks, samuti marmelaadiks, sobivad üpris hästi. Põldmarja viljadest valmistatakse ka alkohoolseid jooke. Noortest lehtedest võib valmistada teed.
Huvitav lugu on ka põldmuraka tekkimise kohta. Nimelt saadud muiste kord põlluvaras kätte ja tapetud ära. Sooled olla aga jäänud põllunurgale ning neist hakanudki see taim kasvama. Põldudel võib tõepoolest sageli põldmurakat kohata. Rohkem kasvab teda Eesti lääne- ja põhjaosas, kus on palju talle sobivaid lubjarikkaid muldi. Niiskematel paestel põldudel võib põldmurakast isegi tülikas umbrohi saada.
Põldmarjadžemm
1 kg (1 1/2l) põldmarju
700 g (3 1/2 kl) suhkrut
Marju keedetakse (ilma veeta) umbes 10-15 minutit, lisatakse suhkur ja jätkatakse keetmist. Keedetakse seni, kuni ta muutub läikivaks, katab lusikat ja külmale taldrikule tilgutatult valgub laiali aeglaselt. Keetmise ajal segatakse aeg-ajalt, pealt riisutakse sinna tekkiv vaht. Valmis džemm tõstetakse ettevalmistatud purkidesse, suletakse kuumalt eelnevalt kuumutatud kaantega.
Allikas: bio.edu.ee
