Aiatööde ohutus ja energiasäästlikkus
Ohutud ja energiat säästvad töövõtted muudavad aiatöö meeldivaks ja rahuldustpakkuvaks. Õige planeerimisega jääb piisavalt aega ka aiailu nautimiseks.
Üldfüüsis
Kanna hoolt oma üldfüüsilise seisundi eest, siis jaksad ilma probleemideta aias mõnuga toimetada. Et üldine lihastoonus oleks hea enneta probleeme. Selleks tee näiteks igal hommikul 15 minutit hommikuvõimlemist. Nädala jooksul tee tunnike kepikõndi, jooksu või vali muu endale meeldiv spordiala. Aktiivse liikumisega hoiad südame töökorras, suurendad kopsude ventileerimisvõimet, annad lihastele ja luustikule mõnusat koormust.
Taimekaitsevahendid
Kui on ees plaanitud tööd taimekaitsevahendite või väetistega jälgige, et te oleks eelnevalt söönud. Tühja kõhuga on taimekaitsevahendite halb mõju inimese tervisele suurem. Aiakemikaalidega töötamise ajal ei ole mõistlik süüa, tarbida alkoholi ega suitsetada, samuti hoia aiakemikaalidest eemal lapsed, lemmikloomad ja rasedad. Taimekaitsevahenditega töötades jälgi eelnevalt kindlasti pakendil olevaid juhiseid. Puutuhka ja väetiseid puistates jälgi, et teeksid seda allatuult.
Ohutus aias
Kuna aias on mitmeid mürgiseid taimi, tarvitame võibolla kemikaale, kasutame erinevaid terariistu ja seadmeid siis ettevaatusabinõud aiatöödel pole kunagi liiast. Kodus hoia latmatus korras esmaabikapp. Iial ei või teada, millal sealt midagi kiiresti võib vaja minna. Kui on, kanna aias kaasas ka mobiiltelefoni. Õnnetuse korral saad kohe abi kutsuda.
Kui peres on lapsed, tee neile varakult selgeks, millised on mürgised taimed, millised mitte. Ära luba väikelapsi traktoritele kõõluma või sõitma. Väikelapse mänguasi pole ka muruniiduk ja trimmer.
Okste lõikamisel ladvapiirkonnast kasuta kindlat astet või redelit. Suvaliselt toolilt või aluselt upitades võid maha kukkudes end vigastada.
Terasriistadega käitu hoolikalt. Unarusse jäetud käärid, saed, noad, vikatid jms. võivad kogemata vigastada peale astudes või otsa kukkudes teid, pereliikmeid või lemmikloomi. Teravaid nuge, kääre ära pane ka lahtiselt kaitsmata teraga taskusse.
Putukahammustused (sääsed, parmud, kärbsed jms.) võivad mõnel tundlikul inimesel tõsiseid nahahädasid põhjustada. Tüütute suveputukate rünnaku vastu aitab spetsiaalne sprei või riietus. Kuna puugid kannavad edasi ohtlikke haiguseid nagu borelioos ja puukentsefaliit, tasuks end nende vastu vaktsineerida.
Kui sul on teadaolevalt mingeid allergiaid (õietolmu-, heinaallergia vms., mesilase mürgi suhtes ülitundlikkus), mõtle aeda minnes ka sellele. Võta vastavad rohud enne sisse või kanna neid alati kaasas, et saaksid häda korral kohe abi.
Keskpäeval väldi kuuma päikese kätte minekut, kui sul on mõni tõsisem terviserike nagu südamehaigused, vererõhuhädad, allergiad jms., oled väsinud või magamata. Tee töid hommiku- või õhtupoole, mil temperatuur on madalam. Kuumarabanduse vältimiseks joo ohtralt vedelikku, väldi alkohoolseid jooke.
Vedeliku tarbimine aiatöödel on üsna mõistlik, kuna kehalisel tegevusel kaotab organism piisavalt vett ja mineraale. Janusena aga tekivad kiiremini väsimus ja lihasevaevused. Aiatöödel võid sõltuvalt ilmast juua nii kosutavat mahlajooki kui mõnusat ja kuuma taimeteed.
Tööde ergonoomika
Riisudes, kõblates, kaevates vms töid tehes jälgi, et töövahendite varre pikkus sobiks sinu kasvuga. Kummargil asendis kurnad liigselt seljalihased ja valud ja pinged on kerged tulema. Liiga pikk rehavars aga takerdub pidevalt puude okstesse ja muudab töötamise ebamugavaks.
Erinevate tööde tegemiseks vali õige töövahend. Maa kaevamine hargiga on oluliselt lihtsam kui labidaga. Pealegi, labidaga kaevates tükeldad ja seega soodustad mitmeaastaste umbrohtude paljunemist. Labidas sobib eelkõike liiva, mulla jms tõstmiseks, aukude kaevamiseks. Raske metallreha sobib mulla rehitsemiseks ja tasandamiseks, mururehaga on kerge riisuda murupinnalt.
Ära tõsta liiga raskeid ämbreid, kannusid, esemeid. Venitad liigselt selga ja kurnad käsi. Võimalusel kutsu mõne raskema asja tõstmisel keegi appi või kasuta käru. Kui tõstad, tõsta jalgadega, mitte seljaga. Tõstmisel jälgi, et selg oleks nõgus, mitte aga kumer. Väldi äkilisi liigutusi, eriti jaheda ilmaga – lihaste rebestuse oht! Et vältida libastumisi või komistamisi, kanna aias jalanõusid, mis on kindlalt jalas.
Et vabastada keha liigsest pingest, jälgi kehahoidu. Kui olete harjunud raskusi kandma vasakus käes, siis tehke seda vahelduseks ka parema käega. Nii väldite asjatut selja kõverust. Jaga koormusi, ühe suure ämbri või kannu asemel võta kaks väikest. Sedasi jaotub koormus ühtlasemalt, ka tasakaalu hoidmine on sedasi lihtsam.
Tee töid aias süsteemselt ja õigeaegselt
Aiatööriistade korrashoiule mõtle juba siis, kui lumi veel maas on. Vaata üle, mida on vaja teritada või parandada või mida oleks vaja hoopis juurde osta. Tööriistu panipaika pannes hoolitse, et nad oleksid mullast ja muust sodist puhtad. Pane asjad alati oma õige koha peale tagasi.
Mahasaetud suured oksad tükelda kohapeal väikeseks, mitte aga ära lohista neid mööda aeda. Oksi lõikudes ära loobi neid kuhu juhtub, vaid aseta nad hunnikutesse. Nii väldid asjatut ajakulu okste kokkukorjamisel. Haigustekitajatest kahjustatud oksad põleta kas pliidi all või lõkkes, et vältida tervete puude-põõsaste nakatumist.
Rohimisel korja umbrohud ja praht kohe ämbrisse. Nii jääb ära hilisem umbrohuhunnikute kokkukorjamine. Umbrohtusid ära loobi põõsaste alla, vaid vii selleks kohaldatud kompostihunnikusse. Nii saad väärtuslikku mulda ja hoiad põõsaste alused umbrohuvabad.
Käruga prahti, mulda, komposti, sõnnikut vms vedades ära tee liiga suurt kuhja, nii võib transportimisel muist maha pudeneda, üleskorjamine on aga tülikas ja tüütu. Pealegi on liiga täis laetud käru raske.
Seemneid külvates külva kohe hõredamalt, niiviisi talitades kulub harvendamisele oluliselt vähem aega. Ära lase umbrohtudel liiga suureks kasvada. Siis on rohimine vaevanõudvam ja tülikam, tuleb teha palju tüütut tööd käsitsi kitkudes. Kõpla peenraid juba umbrohtude idulehefaasis.
Muruniitmist ära lükka edasi, vaid niida varem, nii kulutad vähem energiat ja on ka kergem.
Saaki korjates sorteeri see võimalusel juba korjamise-koristamise ajal. Mahalangenud lehed riisu kokku juba sügisel. Nii saad kevadtöödega varem pihta hakata. Pealegi on lehti kevadel palju tülikam riisuda.
Kui aias, põllul on plaanis pikemat aega nõudev töö, tee vahepeal 15 min pause. Pause tee enne kui tunned lihastes ja seljas väsimust. Sedasi kosutad end ja jaksad rohkem. Pausi ajal võid võtta kosutavat mahlajooki või külma ilmaga vaarikavarreteed ja teha mõni kergem venitus-sirutusharjutus.
Ära plaani üheks päevaks ainult ühte liiki töid. Säti tegemised nii, et oleks mitmekülgsust. Suuremahulise töö kõrvale tee vahelduseks teisi, pisemaid töid. Nii ei muutu asi tüütuks, ei teki rutiini, keha saab puhata sundasendist. Jaota töid erinevate inimeste vahel vastavalt nende võimekusele. Nt hullavad lapsed motiveeri korjama kartulimardikaid, vanaema aga võib taburetilt sõstraid korjata, mehed maad kaevata.
Kuna õhtuti on aias palju tüütavaid putukaid, siis ürita töid teha hommikupoole. Hommikul võtta ette ka vikati või sirbiga niitmist. Siis on kaste maas, hein märg ja niitmine on lihtsam, tulemus ühtlasem.
Tööd on mugavam teha, kui kannad sahtlitega põlle või spetsiaalseid taskutega pükse-tunkesid. Taskutesse saada panna kõik vajaminevad ohutud pisiasjad (seemnepakid, markeerimislipikud, kirjutustarbed, märkmepaberid, taskunoad, luisud). Sedasi on nende asukoht alati teada.
Enne aeda minekut võta tööriistakuurist välja kõik vajaminevad tööriistad ja abivahendid. Mis mahub, pane ämbrisse, suuremad aga kärusse. Sedasi ei pea edasi-tagasi käima ja vajalikke abivahendeid otsima.
Võimalusel tee raskemaid ja keerukamaid töid kahekesi, nii on lihtsam ja tööviljakus on suurem. Mitmekesi töötades sünnivad ka parimad ideed.
Allikas: Maakodu
