Tegelikult on õunad ‘Alesja’ ja ‘Antei’ saanud meil olulisteks talisortideks. Nad on kaunilt punaste viljadega, kannavad head saaki ja säilivad hästi.

Hiljuti – aastal 2010 – hakati kasvatama ka magusamaitselist sügissorti ‘Kovalenkovskoje’. Tal on samuti punased õunad, mis saab kohe korjamise järel sügisel müüki viia. Kuna õunad kergesti ei varise, võib niimoodi toimida mitu nädalat.

Pirnid ja ploomid

Säilivate pirnisortide seas on ‘Belorusskaja pozdnjaja’ meil ainuke, mida saab hoida talve keskpaigani. Lätis on see sort äriaedades tõusnud tähtsuselt esikohale. Seal väidetakse, et heas hoidlas säilivad selle sordi pirnid kevadeni. ‘Belorusskaja pozdnjaja’ on hea viljakandja ja teda võib arvata ka talveoludele vastupidavamate sortide hulka.

Mõnevõrra tuntakse Eestis ploomisorti ‘Mara’, mis on haralise ploomipuu (alõtša) ja ussuuri ploomipuu hübriid. Oma õietolmuga ja aed-ploomipuu omaga ta ei viljastu. Aga kui läheduses kasvab mõni alõtša või sort ‘Kubanskaja kometa’, on ta väga saagikas

Veel kasvatatakse meil, eriti koduaedades, Valgevenes aretatud musta sõstra sorte ‘Belorusskaja sladkaja’ ja ‘Pamjati Vavilova’. Nad on pahklesta ja jahukaste suhtes hea vastupidavusega.

Valgevene kliima on meie omaga võrreldes soodsam. Taimekasvuks sobivaid päevi (temperatuur üle +5°) on seal 20–30 päeva rohkem. Soodsate temperatuuride summa on kasvuajal märgatavalt suurem. Sademete hulk on üsna samasugune kui Eestis.

Talveilmad on muutlikud nagu meilgi. Ka seal võib juba novembris olla mõnel aastal –24° külma. Talvekülmad langevad maa idaosas kuni –37°ni, nii oli see ka kahel viimatisel talvel. Eriti halvad külmad esinevad mõnikord märtsis, kui temperatuur langeb –21° kuni –25°.

Niisiis on loota, et Valgevenes aretatud sordid osutuvad ka meil vastupidavaks.

Valgevene puuviljakasvatuse instituut Minski rajoonis Samohvalovitšis tegi kokkuvõtteid õunaaretuse kohta alates 1994. aastast. Sellest ajast on katses olnud 22 300 seemiktaime 252 ristamiskombinatsioonist.

Kuna aretustöö toimub kärntõvekindlate sortide saamiseks, nakatati taimi noores eas kunstlikult kärntõve eostega. Haiged taimed praagiti lehtede nakatumise alusel kohe välja. Nii jäi katseaeda istutamiseks alles natuke alla 5000 puukese.

Lõpuks saadi viis head kärntõvekindlat uut sorti. Need on ‘Belana’, ‘Diyament’ (niimoodi transkribeerivad nad ise sordinime ladina tähestikku), ‘Krasavita’, ‘Navavita’ ja ‘Sakavita’. Kõik on talisordid, mis säilivad veebruarini või märtsini, viimane aga koguni maikuuni.

Veel lõpetati sordi ‘Zorka’ aretamine, millega alustati aastal 1988. Ka tema õunad säilivad maini. Loodetavasti saame meiegi Valgevene uusi õunasorte Eestis peagi katsetada.

Valgevene õunatoodang, k.a väikesed koduaiad, oli 2010. aastal 559 300 tonni, mis osutus viimaste aegade parimaks. 2011. aastal saadi 212 500 tonni.

Pooled kasvatatavatest õunasortidest on Valgevene päritolu: esikohale on tõusnud suhteliselt uus sort ‘Alesja’, mis nüüd meilgi tuttav.

Järgnevad kärntõvekindlad talisordid ‘Imant’ ja ‘Belorusskoje sladkoje’ (sel õunal on ühesugune nimi musta sõstraga) ning veebruarikuuni säiliv ‘Vesjalina’.

Välismaised on õrnemad

Hiljuti läks Valgevenes moodi välismaa tuntud sortide ‘Idared’, ‘Jonagold’, ‘Sampion’ ja ‘Ligol’ kasvatamine. Esimest kahte näeb näeb müügil meiegi poelettidel, viimased kaks on aretatud Poolas.

Kuid hiljutised kaks väga külma talve näitasid, et pakased hävitavad palju niisuguste õrnemate sortide puid.

Rõhu katseaias on pikemat aega katsetatud sorte ‘Belorusskoje malinovoje’, ‘Minskoje’ ja ‘Pamjat Sikorõ’, kuid meil nad lootustandvaks ei osutunud.

Küll on aga Eestis meeldima hakanud karusmarjasort ‘Mašenka’.

Ka mõned viinamarjasordid, näiteks ‘Kosmonavt’ ja ‘Krasa severa’, mis on Eestis tähelepanu leidnud, on aretatud Valgevene ja Vene (Mitšurinskis asuva instituudi) koostööna.