Kuigi välimus ja päritolu lasevad arvata, et tegu külmaõrna hellikuga, pole see sugugi nii. Meie kliimas saab ta üsna hästi hakkma, ja kui käre pakane tükib mõnel talvel liiga tegema (enim kahjustuvad noored puud, vanemad on pisut vastupidavamad), taastub puu üsna kiiresti. Ka mullaviljakuse suhtes pole äädikapuu kuigi nõudlik, kuid eelistatuim oleks kerge ja viljakas vett hästiläbilaskev muld. Kasvukoht võiks olla tugevate tuulte eest kaitsud, soe ja päikseline, siis on ka külmakahustuste oht väiksem. Põuaperioodid ei tee samuti puule paha, kuid äsja istutatud puukest (eriti veel, kui tegu paljasjuurse istikuga) tuleks usinasti kasta kuni juurdumiseni.

Kauni võra tõttu võiks äädikapuu ümber jääda veidi vaba ruumi, et puu dekoratiivsus esile pääseks. Mida vanemaks saab puu, seda usinamalt ajab ta ka juurevõsusid, kuid siiski mitte üleliia ning neid saab muruniiduki või –trimmeriga kontrolli all hoida. Laiali ajavate juurevõsude tõttu pole äädikapuu hea naaber lillepeenarde ja köögiviljamaa vahetus läheduses ning aiaäärde puud istutades tuleks arvestada ka kaabritega, kellele ei pruugi aeda tükkivad juurevõsud sugugi meeltmööda olla. .