1. Puhastage masin korralikult rohujäätmetest. Lõiketeralt, seda ümbritsevalt kattelt ja ratastelt saab värske rohu kergesti ära voolikust tuleva veejoaga. Kui rohumass on aga niiduki külge kuivanud, tuleb seda enne leotada ja siis harjaga maha nühkida.

Mootor, jahutussüsteem ja summuti tehke puhtaks kuivalt harja või suruõhuga.

Kui rohuhake jääb kevadeni (6–7 kuud!) niiduki metallosade külge, võivad need paari-kolme aastaga läbi roostetada, kuna rohi tekitab happelise keskkonna.

2. Laske puhastatud niidukil soojas ruumis või väljas päikese käes ära kuivada. Seejärel pihustage roosteõrnad kohad üle universaalmäärdega.

3. Valage välja paaki jäänud kütus. Et saada lahti viimasestki tilgast, laske mootoril käia kuni seiskumiseni. Talveks paaki jäänud bensiin hakkab hapenduma, tekkiv sete sadestub karburaatorile ning rikub kummidetaile. Kuigi mootor võib kevadel käivituda ka vana bensiiniga, pikendab paagi tühjendamine kõvasti masina eluiga.

4. NB! Enne hooldustöid võtke alati süüteküünla juhe ehk nn küünlapiip maha ja kinnitage maan-
damiseks mootori korpuse külge, siis ei käivitu mootor juhuslikult.

5. Vajadusel vahetage õli, seda tuleb teha sooja mootoriga. Värske õli taset kontrollige vardaga. Soovitatav on hoida õli maksimumtasemel, aga ka mitte üle selle, sest siis võib mootor hakata õli välja paiskama.

6. Puhastage süüteküünal. Kui see on väga tahmane või viga saanud, pange uus.

7. Enne küünla tagasikeeramist valage silindrisse paar supilusikatäit õli, pange küünal tagasi ja tõmmake mootorit paar korda käsitsi, et silindri pinnad õlituksid.

8. Paber-õhufiltrist koputage tolm välja, katkine või õline paberfilter vahetage välja. Määrdunud svammfiltri saab puhtaks sooja vee ja nõudepesuvahendiga (seep lahustab õli halvasti, bensiin rikub svammi).

9. Mõistlik on tera juba sügisel ära teritada, siis on niiduk kevadel kohe töökorras.

10. Kontrollige kõiki ühenduskohti, loksuv masin kulub kiiresti.

11. Hoiule pannes ärge tõstke niidukit sangapidi püsti: masin valgub siis õli täis ja kevadel on selle töökorda saamisega tükk tegemist. Hoiukoht peab olema kuiv.



Niida lehed väetiseks

Olen aastaid riisunud hilissügisel aias lehti. Tüütu ja aeganõudev tegevus see nende kokkukraapimine ja kompostihunnikusse tassimine. Olen üritanud niiskeid lehti ka tünnis põletada. Tööl käiva inimesena jääb mul selleks tööks paraku alati vähe aega.

Eelmisel aastal kuulsin aga nutikat soovitust, kuidas sügislehtedest kiirelt ja mugavalt lahti saada: jäta lehed riisumata ja sõida nendest hoopis muruniidukiga üle. Niiduk jahvatab lehed peeneks, murule on selline lehe-rohupudi heaks väetiseks. Sageli on ju ka muru vaja enne talve lühemaks pügada.

Muru tasub niidukiga üle käia siis, kui puudelt on enamik lehti langenud. Tavaliselt juhtub see pärast esimest öökülma.

Hilissügise ja talve jooksul kõduneb peeneks hakitud lehepuru ära ning kui kevadel õu jälle roheliseks läheb, ei tule enam meeldegi, et lehed jäid kokku riisumata.

Heiki Maiberg