Eesti mükoloogidele on tema sõnul iga mõne aasta järel saadetud selliste seente fotosid. Erakordseks nimetas Parmasto aga fotot lehikseenest, millele on kübar tagurpidi peale kasvanud (vt allpool kolmas foto). Sellist kasvuhäiret on ta seni näinud vaid raamatutes.

Mükoloog selgitas, et viljakeha arengu ja kujunemise põhijooned on seentel määratud geneetiliselt, selle konkreetne realiseerumine oleneb aga kasvutingimustest.

Väärarendeid võivad tekitada mitmed stressi esile kutsuvad välistegurid (nende seas kübarate kahjustamine nälkjate ja putukate ning nende vastsete poolt). Täiendava kübara tekke kõrval on nendeks ka kahe kübara kujunemine samal, harkjaks muutunud jalal, viljakehade kimbu teke, eoslehekeste arenemine kübara ülapinnal (kübara tagurpidipööratus), kogu lehikseene viljakeha moondumine mürkli või kogritsa kujuliseks.

"Kõigil neil puhkudel säilib aga ikkagi viljakeha võime moodustada eoseid, s.t. kindlustada järglaste teket," ütles Parmasto. "Evolutsioon on kujundanud elusolenditel hea võime arengu häiritusi tasakaalustada."