Festivalidel demonstreeritakse kõrvitsasortide rohkust kogu nende ilus, võisteldakse kõrvitsate kaunistamises, kõrvitsalaternate lõikamises ja korraldatakse suurima kõrvitsa konkursse.

Kui Euroopas kasvatatud hiidkõrvitsad jäävad tavaliselt 300−400 kg vahele, siis Ameerikas, kus kõik peab hästi suur olema, kasvatatakse üle poole tonni raskuseid kõrvitsaid.

Nii mõõdeti 2007. aastal ametlikuks maailmarekordiks Rhode Islandil kasvatatud 766 kg raskune kõrvits. (Interneti andmeil tuli 2012 maailmarekord samast kohast: hobiaednik Ron Wallace’il õnnestus kasvatada ligi tonnine ehk 913,2 kg raskune hiiglane. – Toim.)

1996. aastal pakkus ülemaailmne kõrvitsakasvatajate ühendus World Pumpkin Confederation 50 000 USA dollarit kõrvitsa eest, mis kaalub üle 1000 naela (454 kg), järgmisena pakuti 100 000 USA dollarit kasvatajale, kelle kõrvits kaalub üle 1500 naela (680 kg).

Nüüdseks on ka see rekord ületatud. Arusaadav, miks rekordipüüdlejaid on palju.

Ka Eestis on olnud pikk nunnukonkursside traditsiooon, kuhu toodi köögivilju, sealhulgas kõrvitsaid.

Kahjuks puudub autoriteetne informatsioon Eesti ametlikust rekordist.

Teame vaid 2001. a korraldatud suurima kõrvitsa konkursist, kuhu toodi Saaremaalt 77 kg raskune kõrvits. Andke andeks, kui kellelgi ripub kodus aukiri veelgi suurema kõrvitsa eest. (2011. aasta 2. septembri Saarte Hääl teatas, et soomlasest suvesaarlase Juha Ollila üks kõrvits oli selleks ajaks kosunud juba 250 kiloseks, on väga kena ja kollane. – Toim.)

Nipid hiidkõrvitsa saamiseks

Tavalise kõrvitsa kasvatamine ei ole teab mis kunst, kuid hiigelsuure kõrvitsa saamine nõuab väga palju hoolt ja mitme kasvatusnipi teadmist.

- Kõigepealt on tähtis õige sordi valik.

Hiidkõrvitsate kasvatamiseks sobivad suureviljalise kõrvitsa (Cucurbita maxima) sortidest ‘Atlantic Giant’, ‘Big Max’ ja ‘Titan’.

- Väga oluline on kasvukoha valik.

Taimed tuleks kasvama panna hästi viljakale orgaanilist väetist saanud mullale ja tuulte eest varjatud päikesepaistelisele kohale, kus madalate temperatuuride oht on minimaalne.

- Jahedus paneb kasvu seisma.

Kuna viljade intensiivne kasvamine toimub juuli lõpust kuni septembrini, on eriti tähtis, et sel perioodil temperatuur ei langeks alla +10°, kuna see põhjustab kasvu aeglustumist või hoopis peatumist.

- Ruumi olgu lahedalt.

Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale vähemalt neljameetrise vahega.

- Tolmeldama peab ise.

Suure kõrvitsa saamiseks tuleks emasõit tolmeldada sama sordi teise taime õietolmuga. Võõrtolmlemise vältimiseks suletakse kõrvitsataime emasõied vahetult enne õite puhkemist teibiga, nii et putukad ei pääseks tolmeldama.

Järgmisel päeval avatakse emasõied ja kantakse isasõie tolm emakasuudmele. Pärast seda suletakse emasõis uuesti teibiga. Kindluse mõttes tuleb ühel taimel mitu emasõit kunstlikult tolmeldada.

- Alles jääb ilusaim viljahakatis.

Tolmeldamise õnnestumisest annab märku viljahakatiste kiire suurenemine. Mõne aja pärast tuleb kõige ilusam neist välja valida ning ülejäänud eemaldada, jättes taimele ainult ühe tulevase nunnu kasvama.

- Isoleerige vili mullapinnast.

Välja valitud vili tuleb asetada nii, et suuremaks kasvades ta ei muljuks või väänaks viljavart, kuna see pidurdab vee ja toitainete kogunemist vilja. Kui vili on juba parajalt suur, tuleb ta mullapinnast isoleerida, paigutades vilja alla näiteks vahtplastist plaadi.

- Lisajuured aitavad kosuda.

Vee ja toitainete paremaks omastamiseks tuleks taime võrsed sättida maapinnale nii, et lehekaenaldest saaksid moodustuda lisajuured.

Lisajuuri ei tohi lasta tekkida vahetult rekordvilja läheduses, sest kasvav vili võib maa külge ankurdatud taimevarre vilja küljest lahti rebida.

- Kastke ja väetage.

Kindlasti on vaja taime kasvu ajal väetada ja kasta. Kasutage kastmiseks eelsoojendatud vett. Ameeriklased on hiiglaste kasvatamiseks kokku seganud isegi spetsiaalsed väetisesegud.

Kõrvitsafännide nippe

Suurimad entusiastid hiidkõrvitsa kasvatajate seast on ehitanud taimede kohale koguni varjutusvõrke, et kaitsta taimi näiteks rahe eest, mis nurjaks kogu nähtud vaeva.

Vilja nuumamiseks on taimi varustatud ka tilgutitega, mille kaudu antakse taimevarde lisatoitaineid.

Kõik see tundub küll juba ekstreemsusena, kuid eesmärk pühendab abinõu – ikkagi suured rahad mängus. Peale kõrvitsafestivalidel osalemise teenivad entusiastid Ameerikas raha ka hiidkõrvitsa seemnete müügiga oksjonil ning kloonitud (juurdunud külgharude) taimede müügiga.

Allikas: Priit Põldma, Toivo Niiberg “Kõrvitsaraamat” ,Maalehe Raamat 2007