Miks koor pruunistub

Füsioloogilistel haigustel – koore ja kudede pruunistumine, viljade täpilisus ja laiksus – on mitu põhjust.

- Tugev talvine võralõikus ja sellele järgnev intensiivne vesivõsude kasv.

- Väike saak, kui õunad kasvavad normaalsest suuremaks.

- Hilinenud lämmastikväetamine ja üleväetamine.

- Tasakaalustamata väetamisel kaaliumi liig, mis pidurdab kaltsiumi omastamist mullast.

- Hilinenud koristamine või viljade ülevalmimine.

Levinumaid seenhaigusi

- Hahkhallitus (Botrytris cinerea). Tumepruun ebakorrapärane mädalaik laieneb kiiresti üle kogu vilja ning kattub hiirhallide tombukestega (seene mütseelipõimikud). Haigus lööbib kiiresti haige viljaga kokku puutuvatele tervetele õuntele ja nii võivad nakatuda kõik kastis olevad õunad. Siit järeldus: hoiustatavaid õunu tuleb sagedasti kontrollida!

- Laomädanik (haigusetekitaja Gloeosporium perennans jt) on teravalt piiritletud, keskelt heledam pruun laik õuna pinnal, mis ulatub koonusjalt viljalihasse. Vanemal laigul võivad olla kuivad või limased beežid, hallid, kollakad või roosad eospadjandid.

- Punakaste (Fusarium sp.). Nakatunud vilja seemned kattuvad heleda seenniidistikuga, millele järgneb vilja kudede pruunistumine seemnekambritest väljapoole. Protsess võib seiskuda nii, et õuna pinnal on ainult 1 cm paksune terve kiht. Eriti kahjustab avatud õiekarikaga sorte nagu ‘Karksi renett’, ‘Antonovka’ jt.

- Puuviljamädanik (Monilia fructigena). Õuna pinnal areneb kiiresti pruun laialivalguv mädane laik. Jahedas ruumis muutub kogu vili mustaks. Haigus tabab õunu juba aias, kahjustab peamiselt suvi- ja sügissorte.

- Ruugemädanik (tekitaja Cladosporium herbarum). Nakatunud õunal tekib algul ovaalne või ebakorrapärane helepruun, veidi sisselangev pehme laik. Hiljem haarab see suure osa vilja pinnast või moodustab ümber õuna kitsa vöötaolise riba, muutudes kurruliseks ja hiljem mustaks.

“Õun aias ja köögis”,

Maalehe Raamat 1999