IDEE: Puhka jalga vahva vunts Vildega

Kadrioru pargi ansamblisse kuulub pargivalitsejale ehitatud kastellaanimaja koos kahe kõrvalasuva hoonega. Puust hoone ehitati 1833.-1850. aastatel. Hiljem lisati neobarokkstiilis majale klaasitud veranda ja trepikoda.

Eesti Vabariik otsustas kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele tema 60. sünnipäevaks maja koos rohu- ja aiamaaga. Pärast kahte aastat otsimist otsustati Kadrioru pargi kunagise kastellaanimaja kasuks. Seal sai Vilde koduks 6-toaline korter esimesel korrusel. Tol ajal olid maja ees suured puud ja puuaiaga ümbritsetud väike lilleaed.

Pärast Vilde surma 1933. aastal elas samas korteris parkidevalitsejaks saanud Peeter Päts.

Muuseum kui inspiratsiooniallikas

Vilde korteris avati muuseum 29. augustil 1946. aastal.

Muuseumis saab tutvuda Vilde eluloo ja loomingu kõrval 1920. aastate sisekujundusega, ajastule omastest valgustitest kuni tapeetide ja tekstiilideni. Majas on säilinud mitmed 19. sajandist pärit siseuksed ja kahhelahjud. Korteris on A. M. Lutheri vabriku mööbel.

Hubasel verandal on mõnus istuda, lugeda raamatut ja nautida läbi kardinamustri ruumis helendavaid päikesekiiri.

Eduard Vilde muuseum kuulub Tallinna Kirjanduskeskuse alla.