Jälgida tuppa toodud külmaõrnade püsilillede talvitumisrežiimi
Ladinakeelne nimetus januarius on antud jaanuarikuule kahenäolise jumala Januse järgi, arvati, et ta mõjutab kõiki töid ja nende alustamist. Aga mida teha aias jaanuaris?
Nagu ikka, võtsin kätte Karel Čapeki “Aedniku aasta”. Sellist aianduse tähtteost ei saa oma aia toimetamistest ju kõrvale jätta. Ja mida ma loen: jaanuaris on aedniku põhitegevuseks ilma eest hoolitsemine. Čapek on nagu tõeline maailmaparandaja, kes ei oota looduselt armuande, vaid kujundab ise seda ümber! Raamatus on mitmeid vajalikke õpetusi. Näiteks kui ajada selga kõige soojemad riided, siis läheb sulale. Loomulikult on sula aias parem kui paarkümmend pügalat külma.
Millal ikkagi algab aedniku aasta? Minu jaoks algab see sügisel, kui puudelt-põõsastelt on maha varisenud viimased lehed. Taimede puhkama jäämisega algabki aias uus ring. Praeguseks on aiaasukad juba tükk aega puhanud.
Keldris talvitujad
Kindlasti tuleb praegu jälgida sügisel sisse toodud külmaõrnade püsilillede talvitumisrežiimi, et nad hoiuruumis ikka kenasti kevadeni tuduksid.
Kroonülane (Anemone coronaria) ei talu, kui temperatuur ületab 6 soojakraadi. Toasoojuses mugulad tohletuvad ja on kevadeks hukkunud.
Mugulbegooniat (Begonia x tuberhybrida) hoidke ruumis, kus on 8–10 kraadi.
India kanna (Canna indica) lõigake sügisel tagasi 20 cm peale. Temperatuur talvitusruumis peab olema 12–15 kraadi, see ei tohi langeda alla 10°. Kanna on kapriisitar, kelle muguljalt paksenenud risoomid võivad talvisel säilitusel mädanema minna. Vaadake taimed aeg-ajalt üle ja lõigake mädanevad taimeosad välja.
Kaeralill (Crocosmia x crocosmiiflora) lõigake sügisel 10 cm peale tagasi ning pange turba või liiva sisse. Sobivaim talvitumistemperatuur on 4–6 kraadi.
Daalia (Dahlia) muguljuuri ja valkja hiidhüatsindi (Galtonia candicans) sibulaid hoidke kuivas turbas või liivas, sobivaim talvitumistemperatuur on 4° piires.
Gladiool (Gladiolus x hortulanus) lõigake sügisel tagasi 10 cm peale. Kõige paremini talvituvad tema sibulad 5° jaheduses.
Lõhnav gladiool (Gladiolus callianthus) on üks väheseid, kes vajab talve üleelamiseks peaaegu et toatemperatuuri – 15–17 soojakraadi. Tema kodumaal Lõuna-Aafrikas on talvel just selline temperatuur. Taimed lõigake sügisel tagasi 10 cm peale ja säilitage liiva-turba segus.
Krüsanteem ja hortensia
Meile tuuakse sisse palju poti-krüsanteeme (Chrysanthemum), mille kasvatamisel on sageli kasutatud kasvupidurdajaid. Lillepoed ei anna kaasa sordinimesid ning seetõttu ei ole võimalik teada saada uute aretiste omadusi. Need selguvad alles uuel kasvuperioodil avamaal. On sorte, kes kuiva katte all võivad talvituda ka aias, määrata saab neid paraku vaid katse ja eksituse meetodil. Enamik krüsanteeme on soovitatav istutada sügisel potti ja hoida ületalve keldris.
Suurelehist hortensiat (Hortensia macrophylla) müüakse meil kevaditi palju lillepoodides, aiakultuurina kasvatatakse teda aga harva. Probleemiks on selle liigi vähene talvekindlus. Kuivemal kasvukohal võib ta katte all talvituda ka avamaal. Kindlam on aga taim istutada sügisel potti ja viia talveks keldrisse.
Suurelehist hortensiat võib proovida talvitada ka lavas: kaevake taimed sügisel süvistesse ning katke mõnekümne sentimeetri paksuselt kuiva kattega. Pinnasesse kaevatult peavad taimed olema kindlasti lehitud.
Inglitrompet (Brugmansia), meie moetaim, tahab talve veeta aga valges ja jahedas kohas. Sobivaim temperatuur talvitumiseks on 8–12 kraadi. Inglitrompetit talvel ei kasteta, vastasel korral võib ta hakata kasvama, venib välja ja õitsemine jääb hilisemaks, halvimal juhul ei näe õisi aga üldse. Kuigi valges talvitumine on taimele parem, tean juhuseid, kus inglitrompet on talve edukalt üle elanud ka pimedas garaažis.
Unine aeg lillelaual
Toalilled, kes juba ammu on tukkuma jäänud, nagu pööraksid praegu potis teist külge: kevadeni veel aega on. Päikest on vähe, aga ega taimevoodisse peagi päike lõõmama. On küll mõned poolmagajad nagu kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata), kes kasvab aasta ringi, kuigi talvel aeglasemalt.
Toataimedega on talvel kaks suurt ja tosin väiksemat probleemi. Õige kastmine ja õige temperatuuri leidmine tubastele lemmikutele näitab meie arukust. Alusele valgunud kastmisvesi tuleb kohe ära kallata, sest ükski tuduja ei taha liguneda jalgupidi vees.
Temperatuuriga on nii, et kõigile pole soe tuba sobiv, just subtroopikast pärit taimedel on seal liiga palav. Jahedat armastavad osa palmidest, oleander, loorberipuu, luuderohi, alpikann, asalea jt.
Probleemiks on ka ruumi tuulutamine: tuleb jälgida, et taimed ei saaks külma õhku. Kõige lihtsamini saab sellest aru, seistes taime kõrval palja ülakehaga: kui õhutamise ajal hakkab meil külm, siis on ka taimel külm. Kui potti ei saa mujale tõsta, tuleb leida tuulutamiseks teine võimalus.
Jaanuaris võib juba hakata tegema plaane, milliseid seemneid muretseda ja milliseid katalooge tellida. Osad lääne aiandusfirmad saadavad interneti kaudu tellimisel teile nagu niuhti kataloogid kohale, osa lähetab katalooge aga ainult tellimislehel etteantud riikidesse.
Tean siiski mõnda, kust saab tellida nii katalooge kui ka seemneid.
Uusi püsililli tasub otsida aadressilt www.jelitto.com. See Saksamaa seemnekasvatusfirma müüb seemneid sageli küll harrastusaedniku jaoks veidi liiga suurtes kogustes, aga midagi põnevat võib sealt ehk ikka leida. Kataloogi suur pluss on see, et viimastel lehekülgedel on antud ka seemnete külvirežiimid, lisaks on trükis väga kenasti illustreeritud.
Külastada võib ka Inglise seemnekasvatusfirma Thomson & Morgan kodulehte www.seeds.thompson-morgan.com. Nende kataloog on nagu väike pildiraamat, kust võib leida ka paljusid uudissorte: suve- ja püsililli, kõrrelisi, sibullilli, köögivilju, maitsetaimi ja muudki.
