Turbapõhised külvimullad ei erine üksteisest kuigi palju ning nad sobivad enamike kultuuride külvamiseks ja kasvatamiseks. Pealegi on kasvuturbad toodetud meie oma loodusvarast - rabade vähelagunenud turbast, mis ei sisalda haigustekitajaid ega umbrohuseemneid.

Peene või jämeda struktuuriga muld

Millist külvimulda valida, sõltub eelkõige külvatava seemne suurusest. Väga väikesed seemned tuleks külvata peene struktuuriga mulda. Kui peenike seeme külvata jämeda struktuuriga mulda, kaob ta lihtsalt jämedate tükkide vahele ära ning tõusmel on raske, kui mitte võimatu mullapinnale jõuda. Vastava märgise, kui jämeda struktuuriga on külvimuld, leiab tootja pakendilt, seda tasuks kindlasti lugeda.

Suured seemned, nagu seda on näiteks tomat, paprika, tuleks külvata jämeda struktuuriga mulda. Jämeda struktuuriga muld on õhuline, ning taim jaksab kasvatada korraliku juurepalli. Jämedama struktuuriga külvimuld sobib ka pikeerimiseks ja ümberistutamiseks.

Enamasti on turbapõhised külvimullad lubjatud, st nende pH on taimekasvuks sobiv ja jääb vahemikku 5,5-6,5. Samuti on külvimullale lisatud taime esialgseks kasvuks vajalikud kompleksväetised. Et taimed edaspidi kasvuturbas ei kannataks toitainetepuuduse käes, tuleb istikute kasvatamisel anda kindlasti ka lisaväetist.

Kasvuturvas tuleb enne külvama asumist korralikult läbi kasta. Liiga kuivas turbas ei ole seemnele idanemiseks vajalikku niiskust piisavalt ning seemned idanevad halvasti või ei idane üldse.

Kookomulla eelised

Kookosmulla eeliseks turba ees on asjaolu, et tegu on taastuva ressursiga, samuti on kookosbrikette ja -tablette, näiteks vanemal inimesel, kerge koju viia, kuna nad on väikesed ja kerged.

Kookostabletid sobivad aga hästi ka neile, kes armastavad puhtust, nendega tegutsemine ei tekita tuppa mustust, prahti.

Kookosmulla pH küll taimekasvuks sobiv, ent ei sisalda vajalikke toitaineid, ning need tuleks hiljem lisada kastmisveega.