Järsk külm: juured hauduvad, oksad külmuvad
„Kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, kui paks lumekiht tuleb sulale maale, siis hauduvad taimed küll ära,“ räägib OÜ Seedri Puukooli peremees Elmar Zimmer.
Just nii juhtus eelmisel talvel, kui lumi sadas sulale maale ja kahju kandsid eelõige astelpaju kasvatajad Põhja-Eestis.
„Hävisid terved astelpaju istandused, kuna maa oli küllalt niiske ja juured haudusid astelpajudel alt ära, samas laisad roosikasvatajad olid võidumehed, sest jätsid oma roosiistikud katmata ja juured jäid terveks,“ toob näiteid Zimmer.
Nii ei saagi kogenud aiapidaja sõnul ennetavalt suurt midagi ette võtta. Kui tuleb palja maa külm, tuleks näiteks maasikatele kuuseoksad või katteloor peale tõmmata, samas 5 kuni 10 kraadi külma ei tee aias ühelegi puule-põõsale kahju.
Järsult saabuda võiv külmalaine teeb murelikuks ka kogenud teaduri Toivo Univeri Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusest.
„Kui külm tuleb järsku, siis- oh õnnetust! Viljapuud ei suuda nii kiiresti reageerida ja tekivad pakasekahjustused,“ räägib Univer.
Praegu pikalt kestnud soojemad ilmad ei ole puuviljaaedades midagi suurt muutnud, sest oktoobrist detsembrini on viljapuudel sügavpuhkuse periood, kus koed ei ärka elutegevusele ka kasvuks soodsate tingimuste tõttu.
Samas jaanuarist algab viljapuudel ja marjapõõsastel nn sundpuhkus, nii et soodsa pluss-temperatuuriga koguneb rakkudesse vesi ja taimed kaotavad järk-järgult külmakindluse. Pungad hakkavad siis paisuma eelkõige mustsõstardel, samuti teistel põõsastel.
„Kui külmaperiood saabub pikema aja jooksul, näiteks 3-5 päevaga, siis on kahjustused väiksemad, aga kui järsku langeb 10-20 miinuskraadini, siis kannatavad eelkõige murelid, ploomid, pirnid,“ toob esile Toivo Univer. Õunapuud on järskudele temperatuurikõikumistele rohkem vastupidavamad.
