Aias saab karulauku kasvatada seemnest või aianduskeskuses müüdavatest istikutest. Kahjuks või õnneks ei ole aiakarulauk nii tugeva maitsega kui metsik ja seda saavad kasutada ka tundlikuma maitsemeelega inimesed. Karulaugu maitse meenutab tugevalt küüslauku, ent on pisut mahedam.

Karulauk on oma olemuselt mitmeaastane rohttaim liilialiste sugukonnast.Õitseb suve algul, moodustades tiheda poolkeraja õisiku, milles on pisikesed kaunid valged õied, mis kevadises lillepeenras näevad ilusad välja. Seega võib teda rahulikult kombineerida püsilillepeenrasse õitsema koos kevadiste sibullilledega. Karulauk on hea meetaim ja hoiab mesilaste sumina kindlustatult aias.

Toiduks tarvitatakse taime lehti ja varsi, harvem sibulaid ja õisikuid. Karulaugus on palju bioloogiliselt aktiivseid aineid, nt C vitamiini (150 mg%), orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid. Karulaugulehti on kasutatud rahvameditsiinis C-vitamiini vaeguse raviks. Kuna suured C-vitamiini doosid aitavad leevendada palavikku ja külmetushaiguseid, kasutatakse karulauku ka nendehaiguste puhul raviks. Teda kasutatakse veel ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja kõhuhädade korral. Karulauk on organismi puhastava toimega, mis aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseenest kui ussnugilistest. Taim on ka isu tõstva toimega. Oluline on teada, et karulauk ei sobi inimestele, kellel on maohaavandid.

Karulaugust tehakse pirukatäidiseid, lisatakse liharoogadele, antakse lauale suupistena. Selleks, et eemaldada tugevat lõhna, valatakse karulauk enne soolamist või hapendamist üle kuuma veega. Noori võrseid ja lehti süüakse värskelt, aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Allikad: Wikipedia, The Kitchn, RealFarmacy, Seemnemaailm

Jaga
Kommentaarid