Olev Abner Tallinna Botaanikaaiast sõnab, et osa külmaseeni (Armillaria) võivad tõesti rododendroneid kahjustada, nagu paljusid teisi puittaimi. Kui praegu aga ainult üks taim lähestikku istutatud põõsastest kuivab, siis on raske seda seostada külmaseenega.

Selle ühe taime lehtede pruunistumise kõige tõenäolisem põhjus oli ebasoodne talv (järsk külmenemine jaanuaris), mis kahjustas lehti. Osa rododendroni sorte ongi madalate temperatuuride suhtes õrnemad (liigi- või sordinimest oleks kasu, et midagi arvata külmakindluse kohta). Kas kahjustunud taimel arenesid suvel välja uued lehed? Kui uued noored lehed on normaalse suuruse ja värvusega, siis saidki vanemad lehed külmast kahjustada ja langevad seetõttu maha. Järele jäävad ainult ühe aasta lehed. Siin oleks abi, kui kevadel taime väetisega turgutada.

Kui juurestik on kahjustunud

Kui aga uusi lehti ei kasvanudki või jäid uued lehed väikeseks, tõmbusid rulli ja kuivasid, on viga juurestikus, taime harudes või juurekaelas.

Järsk külmenemine võis kahjustada (osaliselt) harude kambiumikihti ning põhjustada vee liikumise ja toitumise häireid, mille tagajärjel tekkis haru tippudes veepuudus ja lehtede rullikiskumine. Kui suvel aga uued lehed arenesid normaalselt välja, siis see variant ei sobi. Juhul kui uued lehed hakkasid kasvama, aga jäid väikeseks, on kambiumi kahjustus üsna tõenäoline ja järelkuivamine võib jätkuda veel järgmiselgi aastal.

Taimelehtede rullumiseni ja hiljem pruunistumiseni võib viia taime liiga sügavale istutamine (vahel on juba puukoolis rododendronid liiga sügavale potti istutatud ning siis võib aeda istutades ning puukooli istutussügavust järgides taim tahtmatult liiga sügavale sattuda). Sarnase mõjuga on juhuslikult ja liiga paksu multšikihi kuhjamine vahetult juurekaela ümber. Rododendronid taluvad hästi kõrg- istutust (juurekael jääb ümbritsevast maapinnast mõne sentimeetri võrra kõrgemale), aga mitte sügav- istutust (juurekael jääb ümbritsevast maapinnast allapoole).

Tavaliselt ilmneb sügavistutuse kahju teisel või kolmandal aastal pärast noorte taimede istutamist. Liiga sügavale istutatud taimedel hävivad paljud juured ning juurte juurdekasv lakkab ja taim hakkab närbuma – tunnuseks jälle rulluvad lehed.

Kahjurid taime kallal

On veel võimalus, et mõni kärsakas kooris osaliselt koore juurekaela (koht, kus harud lähevad üle juurteks) ümbert ära. Äranäritud koore tõttu ei saa toitained liikuda, juured jäävad nälga ja surevad. Kahjustus ilmneb ka lehtedel – lehed alguses rulluvad kokku ning siis kuivavad.

Ja siis võib tõepoolest mõni seen (näiteks külmaseen või mõni seeneperekonna Phytophtora liik) kahjustada juuri. Et asjast selgust saada, tuleb see kiratsev põõsas välja kaevata. Kaotada ei ole midagi. Kui juurte tipud on helepruunid või kollakad, on juured terved. Kui aga juurte tipud on tumedad, on juured kahjustunud. Vanad jämedamad rododendroni juured on normaalses olekus tavaliselt tumepruunid või lausa mustjad.

Tavaliselt avaldub külmaseene kahjustus soojal aastaajal (suvel pärast uute lehtede väljaarenemist). Kevadel veel normaalses olekus vanad lehed ja juurde kasvanud uued lehed tõmbuvad rulli ning kuivavad.

Praeguse info järgi tõmbusid lehed rulli juba kevadel varakult, seega on külmaseene kahjustus vähe tõenäoline (aga mitte võimatu).

Samas võib juurte hukkumist põhjustada ka liigvesi (näiteks vihmaveetoru lähedus) või liiga tugevalt kinni vajutatud/tallatud substraat – juured ei saa õhku ja surevad.

Kahjustunud juurtega taimi on väga raske üles turgutada. Kindlam on selline taim välja kaevata, ja kui tal on veel rohelisi lehti, siis teistest eemale "karantiini" panna. Ning jälgida, mis saab järgmisel aastal.

Külmaseene vastu ei ole häid võitlusmeetodeid. Peamine on tagada taimedele optimaalsed kasvutingimused, sest kasvujõus taimi külmaseen tavaliselt ei ründa.

Allikas: Targu Talita