Kas pärn hakkab kuuseks muutuma?
Maaülikooli putukate süstemaatika spetsialisti Märt Kruuse sõnul on tegemist hoopis pahklesta poolt tekitatud moodustiste - pahkadega.
Hariliku pärna lehtedele tekitab sarvjaid, teritunud või nürida tipuga pahku pahklest nimega Eriophyes tiliae. Algul on pahad pigem helekollakas-rohelised, hiljem omandavad kuni erepunase tooni. Paha pikkus on 5-6mm, läbimõõt 2-3mm.
Pahklestad on imepisikesed (0,1-0,27mm), liigispetsiifilised taimeparasiidid, kes põhjustavad oma süljes sisalduvate ainete tõttu taimerakkude ebaharilikku kasvu ning lehtede ja võrsete väärarenguid.
Pahklestade kahjustuse tulemusena võib erinevatel puudel ja põõsastel (ka rohttaimedel) esineda lehe servade rullumist, viltjaid ja sametjaid, sõlmjaid ja nuiakujulisi pahkasid.
Kuna tegemist on liigispetsiifilise ja väga väikese putukaga, siis tema tõrjumine on keeruline, kulukas ja peaaegu võimatu. Pahklestade levik ja arvukus sõltuvad nii nende looduslike vaenlaste olemasolust kui ka ilmastikust.
Inimesele pahad ohtlikud ei ole, küll aga rikuvad nad dekoratiivtaimede välimust. Erinevad pahklestad võivad arvukal esinemisel lisaks välimuse rikkumisele põhjustada taimede kasvu, pidurdades saagikadu puuvilja ja marjakultuuridel. Näiteks üsnagi sage ja tuntud kahjustaja on mustal sõstral esinev sõstra-pahklest, kelle tegevuse tulemusena on põõsal kevadeti ebaloomulikult paisunud pungad.
