Kas sinu peenral kasvab roosa miisusaba ja kera-lõvikõrv?
Roosa miisusaba
Oma nimetusele kohaselt on roosa miisusaba õisikud kuni 10 cm pikkused ja õrnroosad, lisaks pehmed ja karvased ning meenutavad tõesti miisude sabasid. Taimed õitsevad juunist külmadeni ning õisikuid võib talveks ka kuivatada. Kuna seemnest paljundades tuleb miisusaba taimed ette kasvatada, on lihtsam osta õitsvad taimed suve hakul aiandist.
Kasvukohaks valige kuivalembesele miisusabale päikesepaisteline, vett hästi läbi laskev toitainetevaesem ja liivakas või kivine pinnas. Liiga rammusa või niiske mulla puhul võib miisusaba haigestuda mädanikesse. Kui eelmisel suvel pikema kuuma ja kuiva perioodi ajal hakkas enamik suvelilli oma lehti longu laskma, siis miisusabad tundsid kõrbetaimedena ennast tõeliselt hästi ja rõõmustasid möödujaid oma huvitava välimusega.
Tuntuim on roosa miisusaba 30−40 cm kõrgune kergelt hõbedase helgiga sort ’Joey’.
Raudürdid
Argentiina raudürt on hinnatud oma väga hea ilmastikutaluvuse tõttu – tema pikad püstised varred ei lamandu ega vaju vihmade tõttu longu. Lisaks on argentiina raudürt üks viimaseid õitsejaid suvelillede hulgas ning rõõmustab meid oma soliidselt lillade õisikutega juulist kuni öökülmadeni. Paljundatakse seemnetega. Kuna külvist õitsevate taimede saamiseni kulub umbes u kolm kuud, on kõige lihtsam osta taimed aiandist.
Kasvukohaks sobib toitaineterikas ja päikesepaisteline peenar. Istutada võiks argentiina raudürti kas tihedalt suure rühmana või hõredalt koos teiste suvelilledega, et need tema paljaid varsi kataks. Kindlasti on argentiina raudürt üks pilkupüüdev ja efektne taim peenral või suuremas konteineris. Sobib ka lõikelilleks.
Roodne raudürt on 30−40 cm kõrgune jäikade vartega taim. Ta õitseb juulist külmadeni ning lillades toonides õisikutesse koondunud õitega. Kuna seemnest ettekasvatamine ei pruugi õnnestuda, on kindlam taimed osta. Madalama kasvu tõttu saab roodset taudürti kasutada ka anumates. Ta sobib kokku hallide, valgete ja teiste lillades toonides suvelilledega.
Roodse raudürdi sort ’Polaris’ moodustab tiheda helelillade õisikutega pinna, õitsemine on rikkalik ja kestab kaua. Taim on küll pisut tagasihoidlik, kuid maitsekas täiendus suvelillepeenardele.
Õhuline piimalill
Õhuline piimalill kasvab hästi päikesepaisel kuid talub ka poolvarju. Õrna välimusega taimed on ilmastikukindlad ja peaaegu hooldusvabad. Eriti hästi sobivad nad kokku erksates toonides madalamate suvelilledega, nt alatiõitsev begoonia, suvidaalia, pelargoonid, peiulilled, gasaaniad jne. Õhulist piimalille sobib kasvatada potitaimena ja ta on heaks täitetaimeks peenardele. Kõige rohkem on levinud Saksamaal aretatud sort ’Diamond Frost’.
Kipslilledega sarnanevat õhulist piimalille paljundatakse pistikutega ja õitsevaid taimi võib saada aianditest. Õhulise piimalille mahl on mürgine, lapsed ja koduloomad tuleks temast eemale hoida.
Mehhiko vanikkuljus
Mehhiko vanikkuljuse seemneid on poodides saada olnud juba mitmel aastal. Õitsevate taimede saamiseks on vaja taimed ette kasvatada. Külv peaks olema varajane − tehtud juba veebruaris või märtsis. Välja võib taimed istutada alles siis, kui mingit külmaohtu enam ei ole. Istutamisel peab arvestama, et päikeselise ja sooja suve korral kasvavad taimed kiiresti, moodustades lopsaka tumerohelise lehestiku. Ronivad varred harunevad ja kasvavad meie oludes keskmiselt 2−3 m kõrgusele.
Esimesed õied ilmuvad tavaliselt juulis ja õitsemine kestab sügiskülmadeni. Õied on mehhiko vanikkuljusel väga ilusad: lillakat värvi ja kellukesekujulised ning neist ulatuvad välja pikad tolmukad. Kuigi vahel võib taim isegi viljuda, seemned meie kliimas siiski ei valmi.
Teda sobib kasutada terrassidel, rõdudel ja seinaäärsetel peenardel. Lisaks võib vanikkuljustega katta ilmetut tara või tekitada sobivasse kohta koonuseid ja sambaid. Sorte mehhiko vanikkuljusest palju aretatud pole, liik ise on juba väga kaunis. Poodides on siiski vahel saada valgeõielist sorti ’Alba’.
Kera-lõvikõrv
Lõvikõrvad on pärit Lõuna-Aafrikast ja taimeperekond on oma nime saanud tänu karvasele, lõvi kõrva meenutavale õiekroonile. Tegu on lihtsalt kasvatatava suvelillega, mingeid erilisi nõudmisi tal ei ole. Taimed tuleb ette kasvatada, välja istutada pärast öökülmade möödumist. Kasvukohaks sobib parasniiske mullaga päikeseline koht.
Kera-lõvikõrva taimed kasvavad suvega 1,5−2 meetri kõrguseks ja õitsevad juuli lõpust kuni külmadeni. Oranžid õied on kerajas õisikus ümber varre ja õisikuid tuleb korrustena aina juurde. Eksootilised taimed ilmestavad kindlasti teie aeda, õisikud sobivad ka kuivatamiseks. Meie tingimustes valmivad seemnedki.
Kera-lõvikõrval ei ole palju sorte, liik ise on piisavalt atraktiivne. Meie seemnepoodides müügil olnud kera-lõvikõrva sordil ’Shrimp Coctail’ on aprikoosi värvi õisikud.