Niigi varakult valmivat rabarberit saab tegelikult veel mõned nädalad varasemaks "sundida". Selleks tuleks taim kattelooriga kinni katta - siis on ta elukeskkond veidi soojem, kui muidu välitingimustes ja ka öine temperatuurimuutus ei oma nii tugevat mõju taime kasvule.

Parim aeg taimele katteloor peale tõmmata on just siis, kui ta juba esimesi elumärke näitab.

Lisaks on katteloori alt tulnud esimesed rabarberivarred veidi õrnema tekstuuriga ja magusama maitsega - neid võiks lausa toorelt süüa. Varajane kevad leiab niimõnegi usina aedniku rabarberipuhmas maiustamas.

Kuhu istutada rabarber?

Valguse suhtes pole rabarber kuigi nõudlik, ta kasvab hästi nii päikeselisel kohal kui ka poolvarjus.

Kuna rabarber on tundlik mulla liigse niiskuse suhtes, siis ei sobi talle sellised alad aias, kuhu kogunevad sademeveed ja kevadine lumesulamisvesi.

Kuigi rabarber kasvab üsna hästi peaaegu igal mullal, meeldib talle rohkem viljakas huumus- ja õhurikas muld.

Enne istutamist kaevake kasvukoht korralikult läbi ja puhastage hoolikalt mitmeaastaste umbrohtude juurtest, sest nende kättesaamine hiljem on üsnagi tülikas kui mitte võimatu.

Istutusauku on soovitatav lisada kõdusõnnikut ja sõelutud kompostmulda. Vajadusel tuleb mulda happesuse neutraliseerimiseks lubjata.

Väljakaevatud juurikas poolitage terava labida või noaga selliselt, et igale osale jääks 2–3 suurt punga ja kuni kaks harunemata juurt. Parimad istikud saadakse taime välimistest osadest.

Tükeldatud juureosi hoidke paar päeva varjulises kohas õhu käes, et lõikekohad kuivaksid.

Istutamisel jälgige, et istik ei satuks liiga sügavale, seda katva mullakihi sobiv paksus on 1–2 cm.

Suvise hoolduse käigus rohige ja kobestage mulda. Liiga kuival suvel tänab rabarber teid selle eest, kui teda vahel põhjalikult kastate.

Sügisel multšige puhmikute aluseid kõdusõnniku või kompostiga.

Saaki saab ümberistutatud rabarberilt teisel kasvuaastal.

Selleks, et saada mahlaseid varsi, tuleb:

Korjake pidevalt saaki. Mida vanemad on rabarbrite lehed, seda maitsetumad ning vintskemad on ka leherootsud.

Kastke rabarbrit regulaarselt, sest tema suurte lehtede kaudu aurub palju niiskust. Niipea kui taimel tekib niiskusepuudus, järgneb kasvuseisak ning leherootsud kipuvad puituma.

Eemaldage kõik õisikuvarred, niipea kui neid märkate. Kui lasete rabarbri õitsema, loeb taim oma sellesuvise ülesande – tuleb seemneid kasvatada! – lõppenuks ning hakkab maa-alustesse osadesse varuaineid koguma, lõpetades lehtede kasvatamise sootuks.

Pikaealise ja külmakindla kultuurina kasvab rabarber sageli pikalt ühe koha peal. Vaatamata sellele tahab rabarber aeg-ajalt ümberistutamist.

Jaga
Kommentaarid