Krista Kukk: “Aednik areneb koos oma aiaga. Selles on väga sügav tõetera sees. Kui aastaid imetlesin vaid iga üksiku taime sära ja hiilgust, siis viimasel ajal märkan hoopis rohkem seda, kuidas eri taimed omavahel kokku kõlavad. Just muusikaga on lihtne tuua paralleeli – viiulimäng on ju väga nauditav, aga kui sinna lisada veel puhk- ja löökpillid, on tulemus märksa sügavam.

Taimekooslused on pidevas muutumises. Harmoonilises koosluses ei püüa keegi teist üle trumbata ja kõik mõjub rahulikult. Aga vahel võib just mõni püsilill, põõsas või väike puu olla solisti rollis.”

Kuidas kujundada avarat maa-aeda?

Suures taluaias tulevad paremini esile suuremad püsikute ja põõsaste grupid. Minu aia kooslused on tekkinud enamasti ilma suurema planeerimiseta. Olen istutanud kokku taimi, mille puhul mulle tundub, et nad sobivad omavahel. Kui püsilillede puhul on tulemus juba paari aastaga näha, siis põõsa- ja puurühmade lõplik ilme selgub hulga pikema aja pärast.

Ka labidas tuleb kätte võtta ja mõni taim mujale tõsta.

Kui silm jääb mingil taimerühmal puhkama, siis on selge, et kõik on paigas. Aga loomulikult ei õnnestu kõik alati esimese korraga. Kui peenar ikka kogu aeg häirib, siis peab seal midagi valesti olema ja tuleb teha muudatusi. Samas, eks iga inimene tunnetab taimekooslusi erinevalt. Mulle on oluline, et minu aia taimerühmad oleksid kooskõlas minuga. Ühtki aeda ei saa kujundada nii, et see kõigile ühtmoodi meeldiks.

Taimi on tore kokku sättida ka anumatesse.

Jah, see on isegi väga põnev. Ka siin saab püsililli edukalt kasutada. Mulle meeldib katsetada kõikvõimalike anumatega. Taimedele lisandub istutusnõu värv ja vorm, mis paneb fantaasia vahel kohe eriti lendama. Taluaias mõjuvad siiski kõige paremini lihtsad lahendused ja lihtsad lilled. Eriti südamelähedased on mulle sarvkannikesed, kes on vaprad õitsejad varakevadest hilissügiseni ja lisaks veel lõhnavad võrratult!

Praegu on haljastuses väga moes looduslikud lilleaasad.

Kõige põnevamate koosluste kujundaja on tõesti emake loodus ise. Nii märkasin kevadel, et nurmenukk oli leidnud endale pelgupaiga pojengipuhmikus ja jaanipäeva paiku hakkas üks floks järsku moosesepõõsa õitega õitsema. Sellised kooslused on täiesti unikaalsed ja ääretult vahvad. Olen nad jätnud just nii, nagu loodus on nad loonud.

Millised on kõige erilisema värviga floksisordid?

Eriti hea valik on talu lillekollektsioonis kasutada aed-leeklilli ehk flokse, päevaliiliaid, hostasid ja helmikpööriseid.

Roosade õitega ja kirjude lehtedega madal ‘Elisabeth’ on olnud nii minu kui ostjate lemmik juba mitu aastat. Puhmik on kaunis ka siis, kui veel ei õitse. Üks esimesi õitsejaid on ‘Adessa Pink Star’ – roosa silmaga valgeõieline sort alustab juba juuli algul. Tavapäratu roosa-rohelisekirju ‘Sherbet Blend’ tekitab vastakaid tundeid: üks on vaimustuses, teine, et pole midagi nii jubedat enne näinud. Roosa ‘Ferris Wheel’ on nii omapärane, et keeruline kirjeldadagi.

Kõige põnevamad päevaliiliad on näiteks ...

... ‘Janice Brown’, ‘Barbara Mitchell’ ja ‘Pink Ambrosia’, mis moodustavad vahva roosa kolmiku. Järjest rohkem küsivad inimesed nõu just sortide omavahelise sobivuse kohta. Otsin ise ka igal aastal uusi põnevaid kooslusi ja jagan neid meeleldi oma klientidele. Ostjate lemmik on sel aastal olnud ‘Green Mystique’.

Kauneima lehestikuga helmikpöörised?

Neid värvikate lehtedega suurepäraseid pinnakatjaid näeb Nõrga talu aias palju. Jõuline punane värv vajab palju rohelist tausta, et esile tulla. Tänavused lemmikud on mustjaspunase lehega ‘Black Beauty’ ja vahva roosade tupsudega ‘Midnight Rose’.

Kolm hostasorti, mille pärast peab lillepäevale tulema?

Suurte hostade kasvamine võtab väga kaua aega. Mul on nüüd täies ilus ‘Sum and Substance’ ja ‘Frances Williams’. Esimene on kevadel roheline ja värvub suve jooksul kuldkollaseks, tõeliselt võimas kaunitar. Sinihall hosta ‘Frances Williams’ püüab pilku oma lumivalgete õitega. Mõlemad on meil kasvanud üle kümne aasta ja näevad nüüd igati soliidsed välja.

Milline on tänavune lillepäeva kava?

Sel laupäeval, 4. augustil, on lillesõbrad üle Eesti oodatud lillepäevale, mis toimub juba viiendat korda.

Aeda võib jalutama tulla kella kümnest hommikul. Nagu ikka, teen ise koos külalistega paar korda põhjaliku ringkäigu, et tutvustada taimi ja rääkida istutusalade kujundusest. Oma taimedega on lubanud külla tulla Järvselja taimeaed ja Arnold Hannust Haideaiast. Aianduskonsultant Eneli Käger räägib pikatoimelistest väetistest ja taimekaitsest. Kavas on muudki huvitavat. Nõrga talus kasvatatud püsililli saab kaasa osta. Liikidest-sortidest saab hea ülevaate ka hiljuti rajatud istanduses, kus taimed on kompaktselt grupeeritud.