Tegemist on tuhatjalgsetega, nad on taimtoidulised ja niiskuselembelised loomad, ilmselt on neile maja ümbrus sobiv keskkond. Tänavu on nii palju vihma tulnud ja otsivad liigniiskuse eest varju ja just sellised varjatud kohad neile meeldivad nagu maja ääred, keldrid jne.

Tappa pole neid vaja, suhteliselt ohutud tegelased ja pigem kasulikud, kui kahjulikud.

Tuhatjalgsed elavad mullas ja metsakõdus ning on varjatud eluviisiga ja kuivamise suhtes tundlikud. Aktiivsed on nad tavaliselt öösiti kui õhk on jahedam ja niiskem. Nad eelistavad elada metsas langenud lehtede all, sageli on nad ka põllul, aedades kivide ja puutükkide all. Mõned ei tule kunagi varjust välja. Kuiva ilmaga kaevuvad nad pinnasesse, kus on rohkem niiskust.

Põhiliselt toituvad tuhatjalgsed kõdunevast taimsest ainest, erinevalt sadajalgsetest, kes on röövtoidulised. Seetõttu on nad olulised kõdu lagundajad. Kõdutoidulistena eelistavad tuhatjalgsed toituda selliste puude lehtedest, mis sisaldavad rohkem kaltsiumi, sest nad vajavad oma kehakatete tugevdamiseks palju kaltsiumi. Sageli võib neid kohata vanades maakeldrites, kuna seal on toitumistingimused ja keskkond arenemiseks soodne. Samuti on neid arvukalt kompostihunnikutes ning sõnnikuga väetatud aladel. Nad mängivad olulist rolli mullatekkeprotsessis, kus lagunemata orgaanilist ainet töödeldakse ümber orgaaniliseks aineks rikastades mulda huumusega. 

Niiskel suvel võivad nad muutuda koguni tülikaks kahjuriks ja sel juhul võib neid leiduda massiliselt huumusrikastes aia ja põllumuldades. Mõnikord söövad tuhatjalgsed ka taimede juuri. Aiakahjurina on meil peamiselt levinud liik Täpiktuhatjalg (Blaniulus guttulatus), kes võib kahjustada aedmaasika vilju, sibulat, salatit, kurki ja teisi aiavilju. Sellised kahjustused on kõige sagedasemad põua perioodidel, kus nad kahjustavad eeskätt niiskust sisaldavaid kultuure. Sageli võib neid hulgi leida varisenud puuviljadel. Kuid üldiselt on tuhatjalalised pigem kasulikud kui kahjulikud.