Kõige rohkem on õunaaedu Viljandimaal

Pindala järgi on viljapuid ja -põõsaid enim Tartumaal – 12% Eesti põllumajanduslike majapidamiste kogupinnast. Järgnevad Võru- ja Viljandimaa.

Kõige vähem on viljapuid ja -põõsaid Hiiu- ning Saaremaal, kus on ka kõige vähem elanikke. Napilt kasvatatakse neid ka Läänemaal.

Väga vähe kasvab viljapuid ja –põõsaid kõige karmima kliimaga Ida-Virumaal ning Järva- ja Jõgevamaal, samuti Lääne-Virumaal ning Raplamaal.

Õunaaedu on enim Viljandimaal, järgneb Tartumaa. Kõige rohkem on ploomipuude all pinda Tartumaal, teisel-kolmandal kohal on Viljandi- ja Pärnumaa. Kõige vähem ploomipuid, alla 10 ha, kasvab Järva-, Jõgeva-, Rapla-, Põlva- ja Ida-Virumaal, Hiiu- ning Saaremaal.

Kirsipuude poolest on esikohal Pärnu-, Viljandi- ja Võrumaa. Vähim on neid juba loetletud karmima kliimaga maakondades ning Hiiumaal.

Marjapõõsaste poolest on suurima pindalaga Tartumaa: esikohal punase ja valge sõstra kasvatamisel, teine koht musta sõstra ja maasika osas. Võrumaa on esikohal musta sõstra ja maasika osas. Pärnumaal on vaarikat rohkem kui mujal.

Saared ja Läänemaa paistavad silma vähese vaarika- ja maasikakasvatuse poolest. Üldse on marjapõõsaste all seal vähe maad. Sama võib öelda Ida- ja Lääne-Virumaa, Lääne-, Järva-, Rapla- ja Harjumaa kohta.

Rohkem puuvilja- ja marjakasvatuse kohta lugege ajakirja Maamajandus oktoobrinumbrist.