Kuidas lahti saada umbrohust?
Terve armee mitmeaastaseid umbrohtusid varitseb hetke, et tungida meie aeda ja seal püsivalt koht sisse võtta. Siin on võililled, põldjumikas, harilik tõlkjas, põldohakas ja põld-piimohakas, mille tugev sammasjuur pärast viljumist ei sure, vaid moodustab järgmisel aastal uusi maapealseid osi. Lisaks seemnetele paljunevad nad ka vegetatiivselt, kui mulda harides jääb sinna peajuure tükke.
Kõige vaevanõudvam on võidelda nende püsiumbrohtudega, mis levivad risoomiga ehk maa-aluse varrega. Sellised on naat, orashein, põld-osi, paiseleht, harilik puju, põldmünt jt. Risoom võib juurduda igas sõlmekohas ja kasvatada uue taime koos uute risoomidega. Pikki maapealseid võsundeid kasvatavad roomav tulikas, harilik maajalg, hanijalg.
Teelehel ja harilikul kirikakral on küll narmasjuured, kuid neid taimi on ülimalt raske maapinnast välja kangutada. Nad levivad peamiselt seemnete abil, kuid moodustavad igal aastal ka uued varred.
Hiireherned, väike oblikas ja põld-piimohakas levivad peajuurest arenenud külgjuurtega, mille lisapungadest arenevad nii võrsed kui ka uued peajuured. Roomavate juurte tükeldamine soodustab paljunemist. Muidugi levivad nad ka seemnetega.
Püsiumbrohust aitab koduaias kõige paremini lahti saada see, kui sissetungijad pidevalt välja kitkuda ning juured ja risoomid korralikult välja juurida. Nii kaovad ka ohakad, koerputked, orashein jt eriti visad umbrohud. Kõige paremini tulevad juured välja varakevadel, kui muld on tahenenud.
Herbitsiidid ehk umbrohumürgid on mõistlik koduaias appi võtta vaid siis, kui maatükk on nii umbrohtunud, et mehhaaniline tõrje enam tulemusi ei anna. Aga siingi tasub mõelda sellele, et keemilised vahendid võivad isegi lubatud kontsentratsioonis olla kahjulikud mesilastele ning teistele putukatele, lindudele ja väikeloomadele.
Loe tervet artiklit ajakirja Maakodu aprilli erinumbrist Suvi aias.
