Seega - tehke kindlaks, kas teil on konn olemas. Kui te päevasel ajal kahepaikseid ei kohta, ei pruugi see tähendada, et neid ei oleks. Paljud liigid on öise eluviisiga, lisaks mõjutab kahepaiksete aktiivsust ka niiskus ja soojus. Tehke oma aiamaal ringkäik videviku saabudes ja suure tõenäosusega kohtate kahepaikseid just siis. Samuti võib eriti suvisel kuivaperioodil neid kohata niisketes kohtades - keldrites, kivimüüride läheduses, miks ka mitte vanades saunades.

Kui konna pole, siis tasub mõelda oma aia võimalikult konnasõbralikuks muutmiseks.

Ärge kasutage väetisi, herbitsiide jms. Kahepaiksete nahk on õhuke ja läbilaskev ning seetõttu on nad kemikaalide suhtes eriti tundlikud. Kui herbitsiidid ja insektitsiidid neid ei tapa, siis mõjuvad nad kindlasti kulleste ja täiskasvanud loomade toiduobjektidele. Näiteks veekokku sattunud taimemürk ei pruugi tappa konnakulleseid, kuid mõjutab mikrovetikate arvukust ning kullesed jäävad nälga.

Oluline on elupaik kui tervik: vaja on kohta, kus toituda, talvituda ja pulmi pidada (tiik, mis oleks ilma suuremate röövliteta - vähid, kalad, linnud, suur hulk väga agressiivseid selgrootuid - näiteks kiilivastseid jms; päikesele avatud - et vesi kiiresti soojeneks ja kulleste areng oleks kiire).

Varjevõimaluste olemasolu. Talvitumiseks - näiteks keldrid.
Ka taimestik võib mõjutada - näiteks suur hulk okaspuid võib muuta keskkonna osade liikide jaoks liiga happeliseks. Vesilikud armastavad varjuda kõduneva puidu all jne.

Kui rajada kahepaiksetele sobiv tiik, ja ümbruses on kahepaiksed olemas, siis võetakse uus sigimispaik reeglina üsna kiiresti kasutusse. Ehk siis pole vaja konna tuua, vaid konnad tulevad ise. Ja rõõmuga.