Kuidas satuvad ühele peenrale lõvi, hunt ja jänes?

Lõvilõua perekonna ladinakeelne nimi tuleb sõnadest rhinos, mis tähendab ´nina, koon' ja ante, 'sarnane', sest lõvilõugade õied sarnanevad lõua või koonuga. Perekonnas on umbes 40 ühe- ja mitmeaastast rohttaime või igihaljast poolpõõsast.

Perekonna levilaks on Vahemere maad, mõned liigid levivad Põhja-Ameerikas. Lõvi nägu meenutab õis lisaks meile veel sakslastele (näiteks saksa keeles Löwenmaul), soomlastele ja venelastele, prantslastele meenutab see hundi, sloveenlastele aga jänese nägu.

Levinud on suur lõvilõug (Antirrhinum majus), mida kasvatatakse Eestis suvelillena. Kauneid õisi on valgetes, kollastes, roosades, punastes toonides, leidub nii kahevärvilisi (´Day & Night´) kui ka väga värvikirevaid sorte (´Circus clowns´). Sordivalikust leiab ka kellukjate (´Sachmo´) ja täidisõitega sorte (´Madame Butterflay´), viimastel on muidugi kadunud taimele iseloomulik õiekuju.

Ka lehtede poolest on sordid eriilmelised, varieerudes helerohelistest tumerohelisteni, isegi punasteni välja.