Peamiseks toimeaineks on rutiin, mida õitsemisaegsetes lehtedes on kuni 0,13%, lisaks mitmesugused värvust andvad flavonoidid ja karotinoidid, eeterlikud õlid, saponiinid ja C-vitamiin.

Aaskannikese ürti kasutatakse kroonilise psoriaasi, paisete ja vinnide, ka raskesti paranevate nahahaavade ravimisel. Kannikeseteest mähised ja vannid vähendavad nahahaigustest põhjustatud sügelust. Õietee mähist on kasutatud vesise ekseemi korral.

Ürti kogutakse ja kuivatatakse õitsemise ajal. Kuivatatakse päikese ees varjatud tuuletõmbusega kohas 5–7 cm paksuse kihina. Ürt on kuiv kui kannikese varred paindudes murduvad.

Ürditeed kasutatakse seespidiselt ülemiste hingamisteede katarride ja palaviku puhul.

Ürditee. 1 kuhjaga tl kuivatatud kannikeseürdile valada peale 1 klaas kuuma 70 °C vett ja lasta 10 minutit tõmmata, juua vastavalt vajadusele 2–3 klaasi päevas. Ravikuuri kestus kaks nädalat.

Kannikesed on ka nõrgad veeväljutajad (diureetikumid) ja verepuhastajad, hoides ära ka veresoonte lubjastumise (ateroskleroosi). Samas kiirendavad nad ainevahetust.

Õietee. Õieteel on täheldatud kerget rahustavat toimet. Kuivatatud õisi soovitatakse kasutada segus humalakäbide, veiste südamerohu ja piparmündiga unetuse ning neurooside korral. Kõiki komponente võetakse võrdses koguses. Tee toime tugevneb veelgi, kui joodava temperatuuriga tõmmis magustada meega. Teed soovitatakse juua üks klaas pool tundi enne uinumist.

Allikas: "Maitsvad lilled", Toivo Niiberg, Maalehe Raamat