Hea asukoht on selline, kuhu toitja viitsib end kaevata ka kõige tihedama tuisuga, samas on läheduses puu või põõsas, kus linnud saavad ümbrust jälgida ja söömisjärjekorda oodata. Kassidel ja koertel ei tohiks olla sellisesse kohta hõlpsat juurdepääsu.

Linnud vajavad süüa iga päev peamiselt hommikul valgenedes ja tunnike enne loojangut. Kui magad nädalavahetusel kauem, pane juba õhtul toidumajasse uus ports valmis. Täitmata toidumaja pärast karmi tuisuööd võib nõrgematele lindudele mõjuda saatuslikult.

Ainult päevalilleseemned on liiga üksluine toit, linnud söövad meelsasti näiteks pähkleid, hirssi, tangu, rapsi-, kõrvitsa- ja õunaseemneid jms.

Rasvapallidel on hea toituda pisut nõrgematel lindudel, kes söögimajas alati n-ö löögile ei pääse. Rasv on hea ka juhul, kui toidumajja jäävad seemned panemata.

Mitmed haigused (nt rohevintide trihhomonoos) levivad just söögimajades, kus linnud omavahel, toiduga ja väljaheidetega pidevalt kokku puutuvad.

Enne külma ja lund ei ole vaja linde toitma hakata sest siis jäävad rikkaliku toidulaua tõttu talvituma ka need linnud, kes muidu oleks lõuna poole rännanud.

Lindudel peab säilima oskus iseseisvalt toitu hankida, erandiks on väga karmid külmalained ja tõsised tuisud.

Toidumajast käib talve jooksul läbi mitmeid linnuliike.

Õpi ja avasta koos perega, kui põnev on talvine linnuelu!

Vt www.eoy.ee > Juhendid ja abimaterjalid.