Klaas või polükarbonaat?

Tänapäeval soovitatakse kindlasti polükarbonaati. Taimede kasvuks on see parem: hajutab valgust, laseb läbi vajaliku spektriosa ja hoiab hästi sooja. Polükarbonaat ei purune kergesti, on kerge ja pikaealine, seda on lihtne hooldada.

Sobiv paksus on 6–8 mm. Kuigi väga väikestel kasvuhoonetel kasutatakse ka 4mm paksust plastkatet, ei soovita ma suurematele mudelitele paksust alla 8 mm, kuna paksem lumi võib selle sisse vajutada. Plasti ainuke miinus on kallim hind kui klaasil, kuid hinnavahe väheneb iga aastaga.

Paljudele meeldib aga klaas, kuna kasvuhoones olles näeb hästi välja ja väljastpoolt on tore vaadata, mis klaasmajas toimub. Kahjuks klaas puruneb kergesti (ohtlik lastega peredele), vajab rohkem hooldust ning on taimekasvu seisukohast halvemate omadustega kui polükarbonaat. Eeliseks on soodsam hind.

Klaaskasvuhoone on kaunis vaadata.

Kui suurt kasvuhoonet hobiaednik vajab?

Suuruse peaks alati valima varuga. Ükski kasvuhoone pole veel tühjaks jäänud, pigem jääb ruumi väheks. Kaaluge suurust hoolega, sest kui kasvumaja on juba püsti pandud ja ühel päeval avastate, et seal jääb kitsaks, on hilja midagi muuta.

Keskmise pere jaoks on optimaalne suurus 10–14 m². Sinna mahub piisav hulk tomateid, kurke ja paprikaid, samuti maitse- ja salatitaimi. Sellise suurusega mudelid on ka hinnalt kõigile kättesaadavad.

Väga väikese kasvuhoone puhul (4–7m²) peab arvestama, et õhk kuumeneb seal kiiremini ning ühtlast niiskuse- ja temperatuurirežiimi on palju raskem hoida kui suures majas. Samuti on väikesed mudelid tavaliselt väga madalad ja neisse sisse pugemine ebamugav.

Millest tunneb ära hea kasvuhoone?

Seest avar ja väljast nägus. Konstruktsioon on tugeva profiiliga ja jäik, kannatab ära nii raske lume, tormituuled kui katusele ronimise. Uksed ja luugid käivad kergelt ja kindlalt. Seevastu halval kasvuhoonel luugid logisevad ja uksed tulevad kergesti siinidelt maha.

Hea kasvuhoone on disainitud ergonoomiliselt, seda on mõnus kasutada. Mugavate asjadega harjub inimene kiiresti ega pane neid varsti tähelegi, ebamugavused tuletavad end aga pidevalt meelde. Halva kasvuhoone puhul olete õnnelik ainult kassas makstes, kogu ülejäänud elu aga kahetsete valikut.

Milliseid lisatarvikuid muretseda?

Kindlasti tasub hankida katuseluukide automaatavajad, siis ei pea kaks korda päevas lae alla ronima. Kaasaegne keraamiliste anduritega kastmissüsteem tagab ühtlase niiskustaseme. Kasvuhoone pidamine ei tohi kujuneda nuhtluseks, vaid peaks pakkuma naudingut. Kui ventilatsioon ja kastmine usaldada süsteemile, jäävad tüütud tegevused ära.

Akna-avaja avaneb ja sulgub soojuse toimel automaatselt.

Hankige ka mõned seinariiulid, et piiratud ruumi optimaalselt ära kasutada, ja töölaud, mille peal on mugav teha ettekülve, taimi potistada jne, alumistel tasapindadel saab hoida tööriistu, potte jm abivahendid.

Majake paigutage aias võimalikult päikeselisele kohale ja eemale suurtest puudest. Parim suund on põhjast lõunasse, sest siis saavad taimed päeva jooksul maksimaalselt valgust. Suurte puude all on oht, et tuulega võib peale kukkuda mõni suurem oks, samuti koguneb katusele lehti jm prahti, mida on tüütu koristada.

Tööpinnal on hea teha ettekülve, istutada taimi pottidesse, hoida asju jne.

Kasvuhoone eluiga

See, kui kaua kasvuhoone vastu peab, sõltub otseselt konstruktsioonist ja kvaliteedist. Korralikud Euroopas toodetud kasvuhooned püsivad töökorras paarkümmend aastat ja kauem, samas purunevad mõned mulluste superpakkumistega soetatud kasvuhooneid kõva talve lume raskuse all täielikult.

Moodne alumiiniumkonstruktsioon püsib väga kaua, raudkonstruktsioon roostetab läbi aga 5–10 aastaga.

Polükarbonaadile annab tootja tavaliselt 12-aastase garantii, aga kasvuhoone kestab muidugi kauem.