Külvikalender: veebruar ehk radokuu
Radokuu, ka radu-, helme-, tõine-, soesõidu-, soe-, hundi- ja kirbukuu.
2. Pudrupäev poolitab inimeste toidu. Külma süda on lõhki. Selle päeva päike annab naistele head tervist. Pudrupäev on naiste püha – naised käivad külas, mehed teevad koduse töö. Saartel, Lääne- ja Lõuna-Maavallas juuakse tervistavat puna – punast jooki või lihtsalt õlut. Kindlasti keedetakse tanguputru.
9. Luuvalupäeval ei tohi tööd teha ega end palju liigutada, muidu vaevavad luud-liikmed kogu järgmise aasta. Ka magatakse hommikul kauem kui muidu, et tervist kosutada. Kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal kare vill.
9.–10. Kihlakud (liugupäev ja tuhkapäev). Liugupäeval (9.) on naistetööd keelatud. Käiakse liugu laskmas: mida pikem liug, seda parem. Keedetakse seajalgu ubade ja hernestega. Kui sel päeval juukseid lõigata, kasvavad need hästi. Tuhkapäeval (10.) ei tohi seevastu üldse juukseid kammida. Nüüdsest ei võeta toas enam tuld üles. Et liugupäeval taiad paremini vilja kannaksid, on neid tänavu erandkorras soovitatav teha nädal hiljem – 24.02., mis on noore kuu teisipäev.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
1. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.
6. päev – vana kuu pehme aja algus.
8. päev – kuu loomine.
10. päev – noore kuu kõva aja algus.
15. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.
20. päev – täiskuu kõva aja algus.
22. päev – täiskuu.
24. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.
- Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 5.05., 1.09., 29.09., 7.11. ja 29.12.
- Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.
Allikas: “Maavalla kalender 10 229 (2016)”, Maavalla Koda
