Kutsume appi aiadoktori!
Ometi on just aias trobikondade viisi pahalasi, kes end taimemahlast priskeks nuumavad. Seetõttu ostab algaja aednik kokku virna nõuanderaamatuid ja roomab käpukil ühe hoolealuse juurest teise juurde, et hädalisele õiget diagnoosi panna ja rohtu otsida.
Kui raamatus on röövikutest värvilisi pilte, võib aiapidaja mõnikord rööviku õigesti identifitseerida, kuid tihti oskavad need kavalad tegelased oma vanuse, värvi, suuruse ja käitumisega aedniku eksiteele viia. Siis võib tulnukate armee aiast välja ajamine osutada üsna keeruliseks.
Vanal pajul tõbi kallal
Kui meie aia ilu ja uhkus – mitmekümneaastane paju – suvel ühtäkki kollaseid lehti tiigi peale langetama hakkas, oli kuri karjas ja enda tarkus otsas. Õnneks on Eestimaalt võimalik leida ka aiatohtreid, kes professionaalsest huvist lähtudes on nõus murelikke aiapidajaid külastama ja head nõu andma.
Üsna tavaline on, et pärast tohtri visiiti ühe haige taime juurde ei lase aednik aiadoktorit kohe tuldud teed minna, vaid palub tal teha ringkäigu terves aias.
Samamoodi juhtub näiteks siis, kui sünnipäevale on kutsutud sõbrannast silmaarst, kellele külalised kohe kõiki oma tervisehädasid kurtma hakkavad.
Palju teisi hädalisi
Aias hädalistest puudu ei tule: maasikad, kirss ja murel olid küll õisi täis, aga marju pole; roosil on jälle lehed kollaseks ja laiguliseks läinud; mustad sõstrad said ümber istutatud, aga ikkagi ei taha edeneda; ploomitüved lähevad lõhki ja vilju ei tule külge, jne.
Näib, nagu oleks aiadoktor sattunud taimehaiglasse, kus patsiendid ja nende omaksed temalt palatiustel seistes härdalt abi paluvad. Doktor püüab paljusid küll aidata, kuid kiirvisiidiga on raske haiguste juurteni jõuda. Siiski annab ta soovitusi, millest kõikidel aiapidajatel on midagi kõrva taha panna.
Haigused levivad aiast aeda
Kui ühel merelähedasel liivasel maal on aeda ligi kolmkümmend aastat ökopõhimõtetega haritud, lähedaste naaberaedade kahjurinakkustest osa saadud ja taimekaitset sümboolseks peetud, pole ka aiaasukate kehva tervise üle eriti imestada.
Inimesearstidele meeldib rõhutada, et vähemalt kaks kolmandikku meie tervisest on enda teha. Mis siis aiaski teisiti on.
Mida aga rohetohter soovitab? Kui puu või hekk on lootusetult vanaks jäänud, pole muud teha kui saag kätte võtta. Noorendamine-harvendamine on aias üks põhitõdesid.
Igat liiki pahalased – aplad rohelised putukad ja teised röövikud – ilma keemiarelvata vaevalt alla annavad.
Mahemeelsed rohenäpud aga võivad mürgipritsi asemel süütumaid antiseptikuid kasutada: rohelist seepi, söögisoodat või tuhka.
Valige aeda ravimtaimi
Targa aedniku head sõbrad on ka aia omad asukad: küüslauk, murulauk, saialill, lõhnav neitsikummel, soolikarohi, põldosi, kõrvenõges, peiulill jt.
Nende oskuslikul külvamisel-istutamisel ja koha valikul saab naabrile ligi tikkuvaid röövikuid taime lõhna ja auraga loomulikumal viisil eemale peletada.
Kui see ei aita, võtke appi aiaapteegis valmistatud leotised, tõmmised, tinktuurid ja kääritised.
Tehke aiatohtrite nõuanderaamatute eeskujul endale aedniku aastakalender ning pange kuude kaupa kirja, kellele ja kui sageli mingit segu nina peale piserdada. Järjekindlus viib sihile.
