9. Ligupäeval (likopäiva) tegi vadja maarahvas korda küla ühise pesupesemise koha, mis võis asuda jõe, oja, allika, tiigi või järve ääres. Ligu puhastasid vaid naised. Pärast pidutseti – söödi kaasa toodud toitu, joodi, lauldi ja tantsiti. Lõõtspillimängija oli ainus mees, kes peole lubati. Mehed puhastasid ühiselt küla kaevu või veevõtukohta, kuid see ei pruukinud toimuda ligupäeval.
14. Maahengaus ehk maa hingamise päev on maarahva meelest Maaema sünnipäev, mil maa puhkab ja on suur püha. Sellel päeval ei kasvavat isegi rohi ja lind ei tegevat pesa. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Täna on kõik puud pühad nagu hiies, seetõttu ei või oksagi murda.
24. Suvisted on suve- ja naistepühad, Põhja-Maavallas ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ning tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
2. päev – täiskuu kõva aja algus.
4. päev – täiskuu.
6. päev – kuu kolmas veerand, pehme aja algus.
11. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.
16. päev – vana kuu pehme aja algus.
18. päev – kuu loomine.
20. päev – noore kuu kõva aja algus.
25. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.
31. päev – täiskuu kõva aja algus.
Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu: 19.02. kuni kl 01.47, 19.03., 16.04. alates kl 21.57, 16.07. kuni kl 04.24, 13.08. ja 10.12.
Kõval ajal tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, siis lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab, tehakse maha noore kuuga, ning mis hävima peab, vanaga.
Allikas: “Maavalla kalender 10 228 (2015)”, Maavalla Koda
