Lemmaltsad – nii umbrohud kui ilutaimed

Lopsaka lehestikuga usinad õitsejad lemmaltsad (Impatiens) on liigirikas perekond, kes kuuluvad balsamiiniliste (Balsaminaceae) sugukonda.

Enamik lemmaltsasid kasvab küll Aasias ja Aafrikas, kuid kaks liiki kasvab ka Eestis – õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere) ja väikeseõieline lemmalts (Impatiens parvifolia). Viimane on pärit Siberist ja levis 19. saj keskpaiku tulnukumbrohuna Tartu ülikooli botaanikaaiast linna aedadesse ja parkidesse.

Lemmaltsad võivad olla nii ühe- kui mitmeaastased, rohttaimed või poolpõõsad. Varred on lihakad, lehed hambulised ja piklikud või ovaalsed. Õie kroonlehti on viis, külgmised on enamikel liikidel alusel kokku kasvanud. Tupplehtedest üks on suure õõnsa kannusega. Vili on pikk kupar, mis küpsena vaid kerge puudutuse peale avaneb ja paiskab seemned taimest tublisti eemale.

Nii toas kui õues kasvavatakse ilutaimedena balsamiin-lemmaltsa ehk aed-balsamiini (Impatiens balsamina) ja sultan-lemmaltsa (Impatiens walleriana). Sultan-lemmaltsa kutsutakse ka Virk Liisuks, ik Buzzy lizzy´ks, soome k Ahkeraliisa´ks, rootsi k Flitiga Lisa´ks.

Lemmaltsade puhul on tegemist kuni 40cm kõrguseks kasvavate puhmikutegaga. Lehed on neil ovaalsed või piklikud, hambulised ja tumerohelised. Sordist sõltuvalt võivad puhmikust väljaspool asetsevad väga mitmetes värvitoonides olevad 2-5cm läbimõõduga õied olla liht- või täidisõielised, õisikud ühe- või mitmeõielised. 

Lemmaltsad vajavad kasvamiseks huumus- ja toitaineterikast mulda ja õhurikast ja valguseküllast kasvukohta. Väga hästi ei talu vaid otsest eredat päikest, tugevat tuult ja tuuletõmmet. Rikkaliku õitsejana vajavad taimed regulaarset väetamist ja korralikku kastmist. Jälgida, et mullapall täiesti läbi ei kuivaks. Lämmastikväetisega ei maksa liialdada, siis suureneb lopsakas lehemass ja õitsemine väheneb tunduvalt. Jahedas kasvukohas, kus temp on alla +15°C väheneb samuti õitsemine, lehed muutuvad kollaseks ja langevad maha.

Paljundada saab lemmaltsasid nii pistikutega kui seemnetega. Kuna hübriidsordid seemneid ei anna, siis nende paljundamine ja uuendamine saabki toimuda vaid ladvast lõigatud pistikutega. Sõltumata aastaajast juurduvad nad hästi nii mulda torgatuna kui vee sees. Vanemaid ja ilmetuid taimi saab ka noorendada, lõigates neid kevadel tagasi ja istutades siis toitaineterikkasse, nt kompostimulda.