Paljud eelistavad viimast varianti, sest teavad - pole midagi mõnusamat kui oma aia kujundamine. Tõsi, enamasti kulub selleks aastaid ning sageli tekivad õiged lahendused alles pärast valusaid vigade parandusi.

Kuidas teha kohe õigeid valikuid? Nõuandeid jagab kogenud haljastaja Pille-Riin Villem.

Millest alustada, kui maja ümber on tühi krunt?

Esmalt visandage paberile oma ideed, milline tulevane aed võiks välja näha.

Mõtelge läbi, millisest otsast on kõige otstarbekam hakata taimi istutama. Näiteks kui mingist küljest puhub aeda pidevalt tuul, tuleb sinna ruttu panna kasvama kaitseks hekk või kõrgemad põõsad. Tuul aeglustab istutatud taimede kasvama minekut. Kui sellele lisandub lagedas aias ka lõõskav päike, mis aurustab viimsegi mullaniiskuse, on taimede areng väga vaevaline.

Piiravad hekid tasub ruttu ära istutada, sest võõraste pilkude eest varjatud aias on hulga mõnusam, pealegi kaitsevad rohelised tarad veel müra ja teetolmu eest. Ka terrassil on hubasem istuda, kui seda piirab hekk või madal põõsastik.

Ärge viivitage puude istutamisega, sest siis saavad need rutem suureks ning hakkavad varju ja/või saaki andma.

Kui silma häirib naaberkrundi räämas kuurisein vm inetu vaade, tuleb sinna ette midagi kõrgemat kasvama panna: puu, kõrgem põõsas, ronitaimed.

Ilupeenrad rajage eelkõige maja ja puhkenurkade lähedusse, kus need jäävad rohkem vaatevälja. Põõsad ning püsililled koondage suurematele istutusaladele, sest siis tekib nende vahel oma mikrokliima, külm ja tuul ei tee koos kasvavatele taimedele liiga. Peale selle on kompaktset istutusala lihtsam hooldada ning selle ümber niita kui hoolitseda üksikult murus kasvavate taimede eest.

Leidke aias koht ka mõnele efektsele soolotaimele, keda on näiteks söögilauast või kabineti aknast hea vaadata.

Mida on vaja teada krundi pinnase kohta?

Savine aluspinnas (nt Viimsis, Loksa kandis sinisavi) sulab pärast pakaselist talve üles alles jaanipäevaks. Sellises aias tärkab, õitseb ja viljub kõik palju hiljem kui mujal.

Kruusane aluspinnas (nt Harjumaa lõunapoolne osa) laseb liigagi hästi vett läbi ja taimed jäävad tihti veepuudusesse.

Liivane aluspinnas mereäärsetes uusasumites (Klooga, Kaberneeme ümbrus) muudab kogu aeda toodud viljaka mulla varsti liivaseguseks lahjaks maaks.

Selliste aluspinnastega krundid saab aga muuta taimekasvuks sobivaks. Kahjuks on Eestis veel üsna tundmatu ja vähe praktiseeritud viis laotada savisele pinnasele enne sõelutud mulla paigaldamist mineraalne drenaažikiht. See annab taimejuurtele vajalikku õhku ning väldib mulla kinnipaakumist. Viimane asjaolu on üks suurimaid muresid savipinnale rajatud muru puhul.

Samuti vajab kruusane maa vahekihti aluspinna ja sõelutud mulla vahel, kuid seekord savisemat, et vältida mulla ärauhtumist. Kui savisegune vahekiht jääb panemata, uhub vihm ja sage kastmine imepeened mullaosakesed minema ning maa jääb väga lahjaks. Sama juhtub liivasel maal.

Eriti tõsine probleem on see kunagise merepõhja peale rajatud rajoonides (Tiskre), kus otse liivale laotatud muld kaob kiiresti. Ka siin on lahenduseks savisegune vahekiht. Pealegi aitab see hoida pinnases vajalikku niiskust, mis muidu haihtuks ruttu. Sellepärast kuivabki murukamar kiiresti läbi ja seda tuleb pidevalt kasta. Sellistel muldadel on raske hoida isegi muru-seemne tärkamiseks vajalikku niiskust.

Kuidas valida aeda taimi, aiaäride sortiment on ju tohutu?

Kõige kindlam on kasvatada ammu tuntud liike-sorte, mis on vähenõudlikud, külmakindlad ja lihtsalt hooldatavad. Igati usaldusväärsed on näiteks harilik ebajasmiin, jaapani enelad, läikiv tuhkpuu, nipponi enelas, harilik ja ungari sirel, mage sõstar, harilik lumimari. Põllult puhuva tuule saate kinni püüda, kui istutate hekiks läikivad tuhkpuud, lodjap-põisenelad, harilikud kuused, elupuud. Kindlam on siiski taimevalik kogenud haljastaja-aiakujun-dajaga eelnevalt läbi arutada.

Kui teie maja asub lagedal väljal, pole mõtet oma aeda kohe istutada külmakartlikke taimi: kuldvihma, poogitud punaseõielist viirpuud, budleiat, peenraroose. Enne looge oma aia tulevastele ehetele turvaline keskkond, kus nad saaksid hästi kasvada ja teid rõõmustada.

Taimi otsides vaadake, et igal aastaajal oleks aias midagi silma rõõmustamas. Varakevadel on selleks sibullilled, läbi suve annavad suuri värvilaike värviliste lehtedega põõsad: kauneid sorte on jaapani enelatel, kontpuudel, kukerpuudel, põis-enelatel jpt. Punaselehiseid sorte kasutage mõõdukalt ja võimalikult maja lähedal, siis on nad märgatavad ka õhtuhämaruses. Kaugemal mõjuvad tumedate lehtedega põõsad nagu mustad augud peenras.

Sügisese värvi-ilu kindlustavad oma lehtedega näiteks jaapani juudapuulehik ja läikiv tuhkpuu, külmadeni õitsevad kobarpead ning sügisheleeniumid.

Talvel vajab aed okaspuude rohelust ja värvilisi võrseid, eriti säravpunased on need võsund-kontpuul. Siis ilmestavad aeda ka huvitavad kasvukujud, põneva võraga on näiteks Matsuda remmelgas ‘Ural', harilik sarapuu ‘Contorta', harilik jalakas ‘Camperdownii'.

Mida on veel oluline arvestada taimi valides?

Tehke kohe selgeks, kui suureks antud liik või sort kasvab. Näiteks ihaldavad paljud punaste lehtedega harilikku sarapuud, selle võib aga istutada ainult tõeliselt avarasse aeda. Harilik sarapuu kasvab aastatega kuni 5 meetri kõrguseks ja sama laiaks, pügatuna pole tal enam õiget nägu.

Meie puukoolidel ja suurtel aianduskeskustel on väga head kodulehed, kus esmavajalik info olemas. Samas pole mõtet häbeneda, kui aastate pärast tuleb siiski mõni taim ümber istutada, kuna ta ei mahu enam antud kohta.

Kindlasti otsige infot istutustiheduse kohta. Üht liiki või sorti planeerige peenrale lähestikku vähemalt 2-3 taime, siis on tulemus palju parem. Ka aianduskeskuses on taimed välja pandud mitmekesi, et sordi omadused paremini mõjule pääseksid. Pole mõtet osta eri liike-sorte ühekaupa ning siis hakata neid peenral kokku sobitama.

Väljavalitud taimede kohta koostage kodus nimekiri. Kirjutage üles liiginimi nii eesti kui ka ladina keeles, sordinimi ja istikute arv. Näide: Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) ‘Atropurpurea' 10 tk. Ladina keel on oluline, sest selle abil on hiljem lihtne otsida teavet käsiraamatutest ja Internetist.

Tehke kohe selgeks, millistes puukoolides ja aiaärides soovitud taimed müügil on ning millise suurusega, et hindu võrrelda.

Milliseid tööriistu on vaja?

Aiakäru, labidat, istutuskühvlit, raudreha, murureha, eraldi oksakääre okste ja juurte lõikamiseks, kastekannu, kastmisvoolikuid koos ühendusvidinate ning pihustiga, tugikeppe, sidumisnööri. Kontrollige, kas oksakäärid on teravad, veevoolikud terved ja pihusti ikka töötab.

Veel uurige, kas mulda/istutussegu ja multši peenarde katmiseks on piisavalt või tuleb neid juurde varuda. Koostage nimekiri vajamineva materjali ning selle koguste kohta. Näide: koorepurumultš
2 m³, tugikepid 4 puule, istutussegu/kasvumuld 500 liitrit.

Kuidas rajada peenrad?

Püüdke need valmis teha enne taimede ostmist. Piiritlege istutusalad ning kaevake pinnas korralikult läbi. Korjake mullast ülima hoolikusega välja kõik umbrohujuured ja -risoomid, siis on hiljem peenart hulga lihtsam hooldada. Kui vaja, vedage istutusaladele paremat mulda või spetsiaal-set istutussegu (nt roosidele, rododendronitele) või segage olemasoleva sisse komposti. Kõige lõpuks siluge istutusalad raske raudrehaga siledaks.

Mida jälgida taimi ostes?

Enne kui lähete taimi ostma, mõelge, millal te saate nad ära istutada. Pole hea, kui koju toodud istikud jäävad nädalateks seina äärde seisma. Neil hakkab pottides kitsas ja väljanägemine kannatab.

Puukooli või aiaärisse suundudes võtke kaasa nimekiri nagu toidupoodi minnes - siis te ei tee hetke-emotsiooonidest lähtuvaid oste ega raiska raha mittevajalike taimede peale.

Kahtlemata on taimeäris palju ahvatlusi, kuid jääge oma soovide juurde kindlaks. Arvestage, et müüjal on raske teile taimi soovitada, sest ta ju ei tea, milline on teie aed ja sealsed kasvuolud.

Kui plaanis on osta rohkem taimi, siis pange autole taha järelkäru või laenake hoopis sõbralt kaubik, kuhu saab istikud vabalt ära mahutada.

Koju tagasi jõudes asetage taimed varjulisse kohta ning kastke hoolikalt.

Kuidas suhtuda taimede kinkimisse?

Ärge eeldage, et aiaomanik on alati õnnelik, kui te talle mõne põõsa kingite - see ei pruugi aeda üldse sobida või ei meeldi saajale antud liik/sort. Ärge siis solvuge, kui ta taime edasi kingib.

Viisakas inimene annab enne teada, kui tahab taime kinkida. Vaadake oma aiaplaanilt järele, mida veel istutatud pole, ja öelge, mida soovite. Siis läheb kingitus asja ette ning te väldite olukorda, kus näiteks parimate soovidega toodud lõhislehise kase peate hoopis naabri aeda istutama, kuna te polnud suuri puid oma aeda planeerinud.

Kuidas planeerida istutustöid?

Selleks et ettevõetu ei tekitaks stressi, hinnake oma võimeid ja aega. Kui teie käsutuses on korraga vaid üks nädalavahetus, siis kaaluge, kui palju on reaalne selle ajaga ära teha. Midagi pole lahti, kui ülejäänu jääb järgmisteks kordadeks.

Võtke korraga ette üks istutusala. Valige taimed välja ja laduge joonise järgi paika. Heki puhul jälgige, et kõigil istikutel oleksid ühesuurused vahed.

Tehke valmis istutusaugud, enne taimede istutamist täitke need veega, et maa põhjalikult läbi märguks. Istikute juurepall peab olema samuti märg. Kui te ostetud taimi koju jõudes korralikult ei kastnud, tehke seda nüüd.

Kui taimed on istutatud, kastke neid korralikult. Seda isegi siis, kui sajab vihma, sest kastmisvesi surub mulla tihedalt juurte vastu ja taimed juurduvad paremini. Seejärel toestage taimed, kes seda vajavad, ning katke istutusala u 5 cm paksuselt multšiga. Kõige lõpuks kastke kogu istutusala veel kord üle.

Pärast istutamist...

...korjake tööriistad ja praht kokku ning hinnake oma tööd tunnustavalt. Siis valmistage tass teed või kohvi ja minge vaadake tehtu veel kord üle. Kiitke end: olen hästi hakkama saanud! Nüüd on mõnus hakata vaikselt uusi plaane tegema: mida jõuan ära teha mõnel vabal õhtupoolikul, järgmisel nädalavahetusel, puhkuse ajal, tuleval suvel.